Vöörmann: Eesti muutub üha suletumaks

FOTO: Peeter Kümmeli foto/Lennart Riki montaaž

Ehkki me peame Eestit liberaalseks avatud ühiskonnaks, näitavad uuringuandmed, et oleme viimastel aastatel omandamas üha rohkem klassiühiskonnale iseloomulikke jooni, leidis inimarengu aruande üks koostaja, Tallinna Ülikooli vanemteadur Rein Vöörmann.

Rein Vöörmann

FOTO: www.tlu.ee

«Eesti kuulub ühelt poolt justkui liberaalsete riikide hulka sarnaselt Inglismaa, Iirimaa ja teistega, kus palju sõltub justkui inimese enda pealehakkamisest - kõik teed on lahti, ole vaid julge kasutama. Kehtib ütlus, et ajalehepoiss võib jõuda miljonäriks,» märkis Vöörmann aruande esitlusel rahvusraamatukogus.

Ka taasiseseisvumisest peale on liberaalsus olnud Eesti poliitika märksõna ja toonud meile edu - Eesti on muutunud rikkamaks, inimeste elujärg paranenud. «Teisalt on näha suundumusi, mis on omased korporatiivsusele ja viitavad suletud ühiskonna poole liikumisele,» sõnas ta.

Vöörmann tõi välja, et põlvkonnasisene mobiilsus on vähenenud. Mobiilsust näitab põhiliselt inimeste liikumine tööturul erinevate ametipositsioonide vahel. Mida suurem on põlvkonnasisene mobiilsus, seda suurem on inimeste võimalus liikuda ühelt positsioonilt teisele, sõltumata päritolust. See näitab ühiskonna avatust.

Eesti sotsiaaluuringu andmed aga näitavad, et selle sajandi alguses on Eesti liikumas suletuse suunas - viimaste põlvkondade (1980. ja 1990. aastatel sündinud noorte) mobiilsus on vähenenud ja see viitab ühiskonna suletuse suunas liikumisele, selgitas Vöörmann.

Samuti näitavad palgauuringute andmed, et mida madalam on inimese koht ühiskonnas, seda madalam on tema palk võrreldes keskmisega.

Juhtide ja tippspetsialistide palk on viimastel aastatel tublisti tõusnud, madalamal positsioonil olevate palk aga vähenenud.

«Muidugi on selge, et juhid-tippspetsialistid peavadki saama kõrgemat palka, kuid küsimus on proportsioonides, mis on madalamal positsioonil olevate inimeste kahjuks,» tõdes Vöörmann.

Ta leidis ka, et pole lihtsat vastust, kuidas edasi minna. «Aga mis võiks aidata? Nähtavasti see, et luua kõigile noortele inimestele võimalused hea hariduse saamiseks - et kõik, kes vajavad täiendõpet, seda ka saaksid,» pakkus ta välja.

Tagasi üles