Ralf Allikvee: geenikaart ei ole personaalne meditsiin

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ralf Allikvee.
Ralf Allikvee. Foto: Toomas Huik

Doktor Ralf Allikvee kirjutab, et geenianalüüs ei paranda inimese tervist, kuid vastupidiselt soovitud kokkuhoiule tekitab kulusid mitu korda juurde.

See kirjatükk on sündinud siirast kadedusest. Oleks ometi tervishoiul selline müügimees ja kõneisik nagu akadeemik ja geeniteadlane Andres Metspalu. Kui tema räägiks valitsusliikmete kõnedesse ja lubadustesse meie haigete soovid ja tervishoiu vajadused, siis haiged unustaks järjekorrad ning arstid-õed ei peaks palga pärast streikima.

Kõik uus on hästi unustatud vana. Professor Metspalu lubas 13–14 aastat tagasi igale eestimaalasele geenikaarti, mis aitaks meil oma terviseriske tundes kauem ja tervena elada ning arstidel täpsemalt ravida ja arstiabi pealt kokku hoida. Geenide kaardistamisele pidi kuluma viis aastat ja miljard krooni. Riik seda ideed rahastama ei tõtanud ja projekt tootis meediale viis aastat põnevat materjali. Aastaks 2005 oli kulunud 60 miljonit krooni erainvestorite raha ja kogutud 10 000 proovi ning ministrid Aab, Reps ja Savisaar võtsid Geenivaramu riigi ülalpidamisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles