Lahutatud vanemad viivad lapsi salaja üle piiri

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga aastaga suureneb nende laste arv, keda viiakse teise vanema teadmata välismaale.
Iga aastaga suureneb nende laste arv, keda viiakse teise vanema teadmata välismaale. Foto: Corbis/Scanpix

Eestis kasvab nende juhtumite arv, kus lahus elavad vanemad viivad oma lapsi teise vanema teadamata riigist välja.


Viimastel aastatel on Eestis, nagu teisteski Euroopa Liidu riikides, sagenenud laste ebaseaduslik riigist väljaviimine eri riikidest pärit inimeste abielu lahutamise või lahkumineku järel, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Tänavu on ministeerium esimese kuue kuu jooksul saanud viis avaldust rahvusvahelise lapseröövi juhtumi kohta. Neljal juhtumil viidi laps Eestist ära ja ühe puhul toodi riiki.

Samuti on esitatud kolm avaldust külastusõiguse taotlemise kohta, mida esitatakse juhul, kui teine vanem ei võimalda juurdepääsu lapsele.

Nimetatud statistika puhul on tegu kordadega, mis puudutavad lapse vanemate vahelisi juhtumeid, mil üks vanem on viinud lapse välisriiki.

Seega pole olnud tegemist kriminaalsete juhtumitega, vaid pigem juhtumitega, kus vanemad ei ole omavahel lapse asukoha osas kokkuleppele jõudnud.

Eesti on lapseröövidega seoses koostööd teinud Soome, Rootsi, Läti, Norra, Itaalia, Iirimaa, Kanada, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaaga.

Eelmisel aastal sai justiitsministeerium kaks avaldust Iirimaalt, kust teatati lapse toomisest Eestisse. Kolmel juhul viidi laps teise vanema nõusolekuta välismaale.

Kaks aastat tagasi laekus kaks avaldust lapse Eestisse toomise ja üks väljaviimise kohta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles