Rahvaliidu juhid kiirustavad sotside rüppe

Eile kirjutasid Rahvaliidu juht Karel Rüütli (vasakult) ja sotside juht Jüri Pihl alla kahe partei võimaliku ühinemise algdokumendile. Volitusi selleks Rüütlil sel hetkel erakonna poolt ei olnud. Foto: Mihkel Maripuu

Koos sotsidega riigikogu valimistele vastu minemise pooldajate soov on Rahvaliidu juhtkonnas nii suur, et volikogu hääletusel ei teinud nad välja sellest, et erakondade ühinemisele saab algtõuke anda vaid Rahvaliidu kongress.

Rahvaliidu neli tundi kestnud volikogu oli täis pingeid. Veidi enam kui neli kuud tagasi langetati kongressil otsus, et vastu ei võeta Keskerakonna ega ka sotside kätt, vaid valimistele minnakse iseseisva erakonnana.

Eilehommikune teade, et Rahvaliidu esimees Karel Rüütli ja sotside juht Jüri Pihl istuvad ühise laua taha, et panna allkiri kahe erakonna võimaliku ühinemise algdokumendile, võttis paljudel erakonna liikmetel imestusest suu lahti. Kes andis Rüütlile volitused ühinemist alustada ning seda vaid mõni tund enne eile õhtul kogunenud volikogu?

Rahvaliidu volikogu koosneb 68 liikmest. Kohal oli 55 inimest ning hääletamiseks võttis mandaadi välja 33 liiget: 28 olid sotsidega liitumise poolt, kaks erapooletud ja kolm vastu. Suur osa parteilastest oli selleks ajaks aga juba lahkunud.

Volikogu päevakorras oli ka Rüütli umbusaldamise punkt, kuid selle asemel hääletati ühinemissoovi üle. Tõsi – volikogul ei olegi volitusi juhti umbusaldada, pigem oli tegemist märgilise ülesastumisega.

Üheks Rahvaliidu lõhestumise ohvriks sattunud Ingvar Tšižikov, kes kandideeris kongressil ka Rahvaliidu juhiks ning visati sel aastal erakonnas toimuvast lahtise tekstiga rääkimise pärast parteist välja, tahtis ka eile sõna võtta, kuid turvamehed ei lasknud teda sisse.

«Juba päevane otsus alustada sotsidega läbirääkimisi on seadusevastane, kuna kongress otsustas teistmoodi,» leidis ta.

Volikogu otsustas alustada aga läbirääkimisi, delegatsiooni hakkavad kuuluma Rüütli ning aseesimehed Ene Tomberg, Anto Liivat ja Kajar Lember.

Rüütli sõnul on kahe erakonna seisukohtade ühisosa paljudes poliitikavaldkondades suur. «Ühendades teineteise pädevused ning esindatuse nii linnades kui maal, suudame ühise tugeva poliitilise jõuna pakkuda lahendusi Eesti arengu võtmeprobleemidele,» ütles ta.

Sotside juhi Pihli sõnul on Eesti ühiskonnas tekkinud selge vajadus kolmanda tugeva poliitilise jõu järele. «Usun, et suudame pakkuda valijatele arvestatavat alternatiivi, kui oma jõud ühendame,» märkis ta.

Veel ütles Pihl, et Villu Reiljanile ja Ester Tuiksoole ühend­erakonnas kohta pole.

Reiljan teatas, et ühinemisteema jätab ta täiesti külmaks, Tuiksoo aga, et ta ei ole kunagi plaaninudki sotside ridadesse minna.

«Mina ei ole paberiga kellegi uksele koputanud, seega päästan ühe erakonnajuhi peavalust – olen Rahvaliidu liige ja jään selleks,» ütles Tuiksoo.

Paljud erakonnad on kadestanud Rahvaliidu siiani hästi toimivat üleriigilist organisatsiooni. Piirkondlikud agarad juhid on olnud maiuspalaks igale häältenäljas erakonnale.

Veidi alla 20 aasta Paikuse valda juhtinud Kuno Erkmann kohalikel valimistel Rahvaliidu nimekirjas ei kandideerinud, vaid otsustas valimisliidu kasuks. Eile hommikul sai ta liitumiskutse ka Keskerakonnalt.

«Nii kurameerija poiss ma ka ei ole,» naeris ta. «Läbirääkimisi sotsidega ma pigem pooldan, sest tark inimene räägib alati läbi.»