Maardulased oma joogivett eriti ei laida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aldona Javstvennaja Maardu kraanivett ei pelga, kasutades seda nii tee, kohvi kui supi keetmiseks.
Aldona Javstvennaja Maardu kraanivett ei pelga, kasutades seda nii tee, kohvi kui supi keetmiseks. Foto: Mihkel Maripuu

Maardu kraanidest jooksvas vees on küll normist rohkem kloriide ja mangaani, kuid inimeste tervist see ei riku. Linlased ise ka suurt ei nurise.



«Mina keedan kraaniveest nii teed kui kohvi, suppi ka,» kinnitas turumüüja Aldona Javst­vennaja putka uksele tulles. «Keegi rääkis, et selle veega ei tohtivat ennast pesta, pidavat tervisele kahjulik olema. On siis nii või? Mina küll ei usu.»


Javstvennaja oli kohe nõus rääkima, et kortermajas, kus tema elab, on vanad veetorud uute vastu vahetatud. Kraaniveel ei ole mingit halba lõhna ning sogaseks seda samuti pidada ei saa.


Turul hommikusi sisseoste tegev vanem naine, kes end nimepidi ajalehes kuulsaks teha ei ihanud, mainis, et ka tema elukohas on torud vahetatud ning veel polevat häda midagi. Mingit halba maitset ta küll ei tundvat. Ju siis virisevad need, kelle majas vanad torud roostetavad ja vee sogaseks ajavad, arvas ta.


Tervisekaitseinspektsioon keelas Maardut veega varustaval firmal Maardu Vesi maist elanikele joogivee müümise, sest see sisaldab normidest umbes kaks korda rohkem kloriide ja mangaani.


Inspektsiooni avalike suhete juhi Iiris Saluri väitel võib liitris kraanivees normi järgi olla 250 milligrammi kloriide, kuid Maardus on 400. Mangaani sisaldab liiter vett seal 100 milligrammi, tohib olla aga 50.


Karmid normid tulenevad Euroopa Liidule (EL) antud lubadusest, et 2007. aasta lõpuks suudab Eesti tagada enam kui 2000 elanikuga asulates joogiveele kehtestatud piirnäitajate täitmise.


Maardu abilinnapea Rein Meel ütles, et eile kiitis Maardu linnavolikogu heaks lepingu, mille järgi võtab Tallinna Vesi hiljemalt järgmise aasta 1. jaanuarist 30 aastaks Maardu Veele kuuluva ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rendile ning hakkab seda haldama.


Samuti lubab Tallinna Vesi investeerida nelja aasta jooksul maardulaste veevärgi uuendamisse kuni 80 miljonit krooni. See raha on vajalik omafinantseeringuks, et Maar­du saaks taotleda ELi ühtekuuluvusfondist 273 miljonit krooni tagastamatut abi linna joogivee kvaliteedi normide tasemele viimiseks.


Maardu linn ja Maardu Vesi peavad omalt poolt kokku välja käima veel 45 miljonit krooni. Eurorahaga ehitatakse välja ühisveevärk, mille kaudu hakkab linn vett saama Ülemiste veepuhastusjaamast.


Kohalik puurkaev jääb pärast seda reservi, et tagada linna veevarustus võimalikes kriitilistes olukordades. Ülemistega ühendamine ei tohiks Meele sõnul palju aega võtta, sest vajalik magistraaltorustik on maa sees juba Nõukogude ajast olemas.


«Ega Maardus ei ole vesi iseenesest kehvemaks muutunud, lihtsalt normid on karmistunud,» kinnitas Saluri. «EL seab kõikidele liikmesriikidele ühesugused nõuded. Mangaan ja kloriid inimeste tervisele otsest ohtu ei kujuta. Mangaani liigsus vees tekitab seal musta sette ning määrib pesu ja valamuid. Kloriid muudab vee veidi soolakaks ning võib torudes tekitada lisaroostetamist.»


Lääne-Tallinna keskhaigla tunnustatud gastroenteroloogi Rein Keevalliku sõnul tähendab suurem kloriidide tase vaid seda, nagu sööksid inimesed tavalisest soolasemat toitu. Ka mangaan ei tekita mürgistust. Küll saab aga maks lisakoormuse, sest see elund peab ju kõik inimese organismi sattunud ained läbi töötama ja kahjutuks tegema.


Maardu linnasekretäri Tiiu-Ann Kaldma sõnul on linn vee kvaliteedi tõstmiseks kasutanud eelarve raha niipalju kui võimalik. Samuti on varemgi kirjutatud taotlusi EList toetuse saamiseks, kuid omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel on see protsess venima jäänud. Nüüd on asjad lõpuks liikuma hakanud.


Kaldma lisas, et veel kolme aasta eest oli Maardu vees ka rauda normidest mitu korda rohkem, kuid pärast filtrite paigaldamist on sellest hädast lahti saadud. Mangaani ja kloriidide kogus ületab küll piirtaseme, kuid niisugust vett on kohalikud inimesed joonud vähemalt pool sajandit.
Tema sõnul olevat olukord kõige hullem linna nendes majades, kus ei ole vanu roostes torusid välja vahetatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles