Et muuta olukorda, kus 90 protsenti Eesti meremeestest ei maksa oma igakuiselt teenistuselt riigi eelarvesse sentigi, tuleks meie merenduspoliitikas teha kiired muudatused, väidab merenduskoja
president ja parlamendiliige Tarmo Kõuts.
Et muuta olukorda, kus 90 protsenti Eesti meremeestest ei maksa oma igakuiselt teenistuselt riigi eelarvesse sentigi, tuleks meie merenduspoliitikas teha kiired muudatused, väidab merenduskoja
president ja parlamendiliige Tarmo Kõuts.
Iseloomustamaks Eesti merenduse konkurentsivõimet teiste Läänemere riikidega, tasub meenutada merelaevanduse kauaaegse juhi Toivo Ninnase öeldut – Eesti ei saa kaardilauas jonnakalt turakat edasi taguda, kui teised riigid seal juba ammu pokkerit mängivad.
Vaadates Eesti lipu all sõitvate laevade arvu, ei jää vähimatki kahtlust – rääkida Eestist kui mereriigist on selles valguses kohatu. Ligi 10 000st Eesti meremehest maksab riigile makse tuhatkond.
Eesti lipu all meredel sõitev laevastik koosneb mõnest Tallinna sadamast startivast Tallinki reisilaevast, Lääne-Eesti saarte vahel kurseerivatest Saaremaa Laevakompanii parvlaevadest ja kahest Eesti Merelaevanduse väikesest kaubalaevast. Võrdluseks – ainuüksi lõunanaabrite lätlaste kaubalaevastik koosneb ligi 60 kaubaalusest.
«Eesti residentide halduses olevatest laevadest sõidab tervelt 60 kaubaalust muu riigi lipu all ja maksab makse nende riikide eelarvesse,» ütleb admiral Tarmo Kõuts. «Need laevad on vaja meie registrisse tagasi saada, kuid selleks peab Eesti tegema samasuguseid soodustusi nagu meie naaberriigid või siis mitmed teised kaugemad Euroopa Liidu maad.»
Soodustused peibutavad
Kui võrrelda Eesti riigi poolt laevaomanikele pakutavaid soodustusi, siis edestavad Soome, Läti ja Rootsi meid pikalt. Niisamuti ka Leedu ja teised Läänemere-äärsed riigid.
Lätlased jõudsid neli aastat tagasi riiklikul tasandil arusaamisele, et merenduse päästavad väljasuremisest vaid riigi maksuerisused. Soodustused, mida Eesti riik pakkuda ei soovi.
Nii võttis Läti vastu otsuse kehtestada riigilipu all sõitvate laevade meremeestele korralikud maksusoodustused. Selle tulemusena sõidavad «mereriigi» Eesti lipulaeva Tallinki kaks suurt reisilaeva – Romantika ja Regina Baltica – juba mõnda aega Läti lipu all ja neil töötava ligi 500 inimese maksud laekuvad Läti riigi eelarvesse.
«Ainuüksi Tallinki kapten hoiab niimoodi Läti lipu all seilates aastas kokku 230 000 krooni,» ütleb Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu asejuht ja kauaaegne mereakadeemia rektor Jüri Lember.
«Kogu Regina Baltica suuruselt laevalt on aastane võit seeläbi 17 miljonit krooni. Ma tean, et mõned ütlevad nüüd, et Läti saab soodustuse tõttu vähem raha, kui peaks. Kuid Eesti riik ei saa seetõttu sealt enam sentigi.»
Sarnaselt Läti lipu all seilavate Eesti meremeestega maksavad oma palgalt makse välisriikide eelarvesse teisedki siin elavad meremehed. Jüri Lemberi väitel on Eesti riik ainuüksi kaubalaevastikus maailmameredel teenivate inimeste maksude näol ilma jäänud umbes 1,5 miljardist maksukroonist.
«Põhimõtteliselt oleme Eestis kehtivate seaduste tõttu olukorras, kus meie lipu all sõitvad laevad on konkurentidega võrreldes halvemas olukorras,» ütleb Lember.
Olukord halveneb
Admiral Kõuts läheb veelgi otsekohesemaks. Ta väidab, et niisuguse olukorra jätkudes ei ole meil viie aasta pärast registris ühtegi korralikku laeva. «Sest miks peaks Eesti laevaomanik end rahvusvahelisel turul lihtsalt patriotismist halvemasse olukorda panema?» küsib Kõuts.
Seetõttu seisabki Eesti Merendusnõukoja poolt parlamendile tehtud nelja peamise muudatusettepaneku tipus sotsiaal- ja tulumaksusoodustused Eesti laevaomanikele.
Nagu idee autorid väidavad, võidab sellest ettepanekust peamiselt Eesti riik. Meremeeste kasu seisneks kindluses, et nad ei pea kodus haigeks jäädes oma ravi Eesti haiglas ise kinni maksma. «Kuigi jah, kolm neljandikku oma ajast on meremees merel ja seal tagab tema ravikulud laeva omanik,» tõdeb Lember.