Mihkelson: tuhakriis on hea võimalus Rail Balticale hoo andmiseks

Raudteerööpad.

FOTO: Sille Annuk

Lennuühenduse katkemise tõttu Euroopast kaks päeva bussiga koju sõitnud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Marko Mihkelson loodab, et vulkaanituhk annab uue hoo Via Balticale ja Rail Balticale.


Tänasel Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil otsustasid komisjoni liikmed toetada komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ettepanekut tutvuda lähemalt projektide Via Baltica ja Rail Baltica hetkeseisu, perspektiivide ja üle-euroopaliste transpordivõrkude temaatikaga laiemalt. Tõdeti, et eelmisel nädalal alanud lennupiirangud on esile toonud alternatiivvõimaluste piiratuse nii reisimiseks Eestisse kui ka Eestist välja.

Mihkelson ütles, et teeksime rumalasti, kui praeguses olukorras teiste ühendusteede vajalikkusest ei räägiks. «Need suured projektid on juba aastaid jutuks olnud, kuid need teemad on väga otseselt seotud rahastamise küsimusega,» ütles Mihkelson.

Mihkelson tunnistas, et teema on ka varem komisjonist läbi käinud, kuid oma olemuselt on see kogu aeg olnud nagu kuum kartul poliitikute käes. «Kõik saavad aru, et tegemist on oluliste asjadega, aga samas mõistavad kõik, et näiteks raudtee puhul on tegemist finantseeringuga, mida Eesti riik ei suuda kanda.

«Neli aastat tagasi ei kujutanud ka keegi ette, et me saame Euroopa Komisjonilt täiendavaid summasid näiteks energiaühenduste loomiseks,» lisas ta.

Mihkelson saabus täna hommikul Euroopast bussiga Eestisse. «Kui näiteks Roomast Eestisse tulla, siis mööda kiirteed saab kuni Via Baltica otsani. Sealt aga algab heitlus rekkadega ja väsimusega ja kõige muuga. Sa ei taha seda läbi elada ja otsid muid variante ning see esmaühendus on kindlasti üks teema, mida praegu peaks süvendatumalt vaatama,» rääkis ta.

Majandusminister Juhan Parts tunnistas raudteeühenduse vajalikkust, kuid nentis, et lennuliiklust ei asenda siiski millegagi.

Minister kinnitas, et kuigi valitseb mulje, et Eestit ei huvita Rail Baltica, siis on tegemist absoluutselt vale muljega. «Praegu täidame Rail Baltica esimest etappi. 2011. aastaks peaks olema korralik infrastruktuur Tallinnast Lõuna-Eesti piirini ja rongide kiirus 120 kilomeetrit tunnis,» rääkis Parts.

Rail Baltica osas käib ministri sõnul praegu uurimistöö järgmise etapi investeeringuteks. «Oleme seal väga aktiivsed osalised, et uurimistöö jõuaks mingi tulemuseni, et saame rääkida reaalsetest rahalistes numbritest, et investeerida Euroopa-mõõtmelisse raudteesse ja vastava kiirusega,» selgitas Parts.

Eesti valitsus on ministri hinnangul olnud selles osas ülikonstruktiivne. «Probleemid on ikkagi Lätis-Leedus, et nendel on ka tahet Euroopa-mõõtmelist raudteed arendada.»

Parts rääkis, et ka praegu saab Euroopast Tallinnasse sõita. «Tuleb sõita Läti rongiga Valka, sealt ronida üle. Tartu-Valga vahel on raudtee infrastruktuur kiirusega 20 kilomeetrit tunnis, Edelaraudtee sõidab, aga see meid kedagi ju ei rahulda.»

Tagasi üles