Uus kord lisab liikluskindlustusfirmale vastutust

Foto: Sille Annuk

Kui praegu on saab liiklusõnnetuses kannatanu kahjude hüvitamist loota vaid õnnetuse põhjustaja kindlustusfirmalt, siis uus liikluskindlustusseadus loob võimaluse teatud juhtudel hüvitamist oodata ka oma kindlustusandjalt.

Oma kindlustusandja poole saab liiklusõnnetuses kannatanu pöörduda juhul, kui liikluskahju on varaline ehk kahjustada on saanud tema sõiduk või näiteks sõidukis olnud asjad. Kahjusumma peab jääma sel juhul jääma alla 100 000 euro. «Kuna tegemist on uue lahendusega, siis vähemalt esialgu selle rakendamise võimalusi mõningal määral piiratakse, et kontrollida, kuidas selline lahendus praktikas tööle hakkab,» sõnas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna jurist Kristel Toom.

Oma kindlustusandjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda ja suunata kannatanu kahju põhjustaja kindlustusandja juurde ka sellistel juhtudel, kui liiklusõnnetuse asjaolud ei ole selged, näiteks vaidlevad õnnetuse osapooled, kumb nendest õnnetuse põhjustas. Samas on see kindlustaja õigus, mitte kohustus.

Parklates tehtud kõksudele, mille põhjustajat ei ole võimalik tuvastada, kindlustusandja hüvitamise kohustus Toomi kinnitusel ei laiene. «Nii nagu ka täna kehtiva seaduse alusel, tegeleb tundmatuks jäänud sõidukite põhjustatud kahjudega jätkuvalt Eesti Liikluskindlustuse Fond,» ütles ta.

Kallimat makset ei tohiks tulla

«Oma kindlustusandja kahju hüvitamise võimaluse loomine ei tohiks meie hinnangul otseselt mõjutada liikluskindlustuse maksumust. Eeldame, et hüvitamisprotsess muutub sujuvamaks ja kiiremaks. Loodetavasti säästab väiksem ajakulu ka kokkuvõttes klientidele raha,» rääkis Toom.

Ehkki uues seaduses on kohendatud lepingu ülesütlemise võimalusi, jääb kindlustusperioodi pikkus ikka poolte kokku leppida. «Kohustusliku liikluskindlustuse oluliseks põhimõtteks ongi, et kindlustuskate peab olema sõidukeil, millega ka tegelikult liikluses osaletakse. 24-kuuline kindlustusvabastuse periood on mõeldud ajavahemikuks, mil sõidukit ei kasutata. Näiteks kui sõidukit kasutatakse hooajaliselt, omanik on välismaal,» selgitas Toom.

Kuidas ja millal neil juhtudel lepingut lõpetada või peatada, selles lepivad kindlustusandja ja kindlustusvõtja ise omavahel kokku. Reeglina peaks lõpetamine või peatamine toimuma nii, et kindlustusvõtja teavitab kindlustusandjat, et ta ei soovi järgnevaks perioodiks kindlustuspoliisi ning kui lõpeb olemasoleva poliisi tähtaeg, ongi kindlustusvõtjal kuni 24 kuu jooksul õigus sõidukit mitte kindlustada.

Kõigile kindlustuskohustus ei laiene

Samas on ka poliisi kehtivuse aja juures oluline poolte kokkulepe, kindlustusandja peab olema selle tähtajaga nõus. «Reeglina kehtivad poliisid ikkagi kas üks aasta või vähemalt mõned kuud,» märkis Kristel Toom.

Kindlustuskohustusest on sarnaselt praeguselegi vabastatud kaitsejõudude, politsei- ja piirivalveameti ning kaitseliidu sõidukid ning seda niikaua, kui neid sõidukeid kasutatakse Eestis. Tegemist on Toomi sõnul avalikust huvist tuleneva erandiga, mis Eesti puhul on veel suhteliselt kitsas.

«Suures osas Euroopa Liidu liikmesriikidest on kindlustuskohustusest vabastatud kõik riigile kuuluvad sõidukid, erandeid tehakse näiteks ka mitmete riiklike agentuuride ja kohalike omavalitsuste osas. Loomulikult ei tähenda kindlustuskohustusest vabastamine, et kui kellelegi tekitatakse kahju jõustruktuuridele kuuluva sõidukiga, jääks see isik hüvitisest ilma. Sellistel juhtudel hüvitab kahju Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes saab selle omakorda välja nõuda vastavalt kas riigilt või kaitseliidult,» rääkis Toom.