Krossi tagaotsitavaks kuulutamiseks andis loa Interpoli komisjon
Veel täiendatud kell 18.11, Krossi tagaotsimisteade võib üles jääda pikaks ajaks!

Eerik-Niiles Kross

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe büroo juhi asetäitja Reijo Valgjärve sõnul andis Isamaa ja Res Publica Liidu linnapeakandidaadi Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutamiseks loa Interpoli juures tegutsev andmetöötlust kontrolliv komisjon.

Valgjärve sõnul on Interpol kui rahvusvaheline kriminaalpolitsei organisatsioon loonud inimeste tagaotsimiseks või ka lihtsalt nende asukoha kindlakstegemiseks andmebaasi, kuhu saab iga liikmesriigi riikliku keskbüroo ametnik üles laadida tagaotsimiskuulutuse inimese kohta, kes on tema enda riigis jõudnud tagaotsitava staatusesse ehk kellele on esitatud kahtlustus või süüdistus. Samas ei muutu tagaotsimiskuulutus kõigile teistele liikmesriikidele nähtavaks automaatselt.

Andmeid kontrollib sõltumatu komisjon

Valgjärve sõnul kontrollib eelnevalt vastavaid andmeid Interpoli juurde loodud sõltumatu komisjon, kui esineb väiksemgi kahtlus, et juhtumil võib olla poliitiline, rassiline või näiteks militaarne iseloom. Nimelt näeb organisatsiooni põhikiri ette, et Interpol ei tohi tegeleda ega osutada kaasabi sellise iseloomuga juhtumite lahendamisel. «Kui selline kahtlus tekib, siis blokeeritakse see kirje ära, nii et teistele riikidele see nähtavaks ei muutu ehk sisuliselt inimene rahvusvaheliselt tagaotsitav ei ole,» rääkis ta.

Lõpliku otsuse selle kohta, kas lubada Interpoli kaudu initsiaatorriigil konkreetset inimest taga otsida või mitte, teebki vastav komisjon, kuhu kuuluvad liikmesriike esindavad politseiorganisatsioonide ja andmekaitseasutuste spetsialistid. Krossi juhtumis tuli tema sõnul suvel vaheteade, kus öeldi, et olemas on siiski tõsised kahtlused vastuolude kohta põhikirjaga. «Neid järelikult vahepeal kontrolliti ja nüüd siis tehti lõplik otsus,» märkis Valgjärv.

Mina ei oska näha küll mitte mingit seost sõltumatu järelevalvekomisjoni igapäevatöös ja Eesti kohalikel valimistel.

«Viimane teave, mis meile laekus Interpoli peasekretariaadist, oligi komisjoni otsus, et antud juhul siiski ei nähta vastuolu Interpoli põhikirja artikliga kolm ja lubatakse Eerik-Niiles Krossi taga otsida, kasutades Interpoli vahendeid,» lausus Valgjärv, kelle sõnul laekus Eestisse vastav otsus eile.

Komisjoni töö pole Eesti valimistega seotud

Ta lisas, et ei usu, et kellelgi oleks olnud võimalus komisjoni otsust kiirendada, sest komisjoni korraliste istungite ajad ja päevakorrad pannakse aegsasti paika. «Mina ei oska näha küll mitte mingit seost sõltumatu järelevalvekomisjoni igapäevatöös ja Eesti kohalikel valimistel,» kinnitas ta.

Ühtlasi rõhutas Valgjärv, et Krossi otsib taga mitte Interpol, vaid Vene Föderatsioon. «Interpol lihtsalt on teinud võimalikuks Venemaal kasutada selleks tema loodud andmebaasi,» ütles ta.

Tagaotsimisteade jääb üles ilmselt pikaks ajaks

Postimehe küsimusele, kas on võimalik taotleda ka tagaotsimisteate mahavõtmist, vastas Valgjärv, et selline võimalus kahtlemata on. «Samas pean ka kohe ütlema, et Eesti jaoks on tegemist täieliku pretsedendiga, meil ei kunagi enne sellist juhtumit esinenud ja me ei ole kunagi ka pidanud seda teed läbi käima. Teada on, et see protseduur ei saa olla väga kiire ehk tegemist ei ole lähipäevil ega ka lähinädalatel selguva asjaga,» märkis Valgjärv, kelle sõnul on viimane instants, kes võib jätta otsuse muutmata või seda muuta, kord aastas kogunev Interpoli peaassamblee.

Vastates küsimusele, kas seni jääb teade Interpoli andmebaasi, ütles ta, et ilmselt küll, «kui Vene Föderatsioon ise ei peaks oma seisukohti muutma».

Krossi liikumisvabadus on piiratud

Valgjärve sõnul tähendab see, et Krossi liikumisvabadus Eestist väljaspool on seotud riskidega. Kuna kõigil riikidel on suveräänne õigus ise otsustada, kas nende meelest esineb vastuolu Interpoli põhikirjaga või mitte, ei saa tema kinnitusel sajaprotsendiliselt väita, et kõik liikmesriigid Krossi taga otsivad, teda kinni peaksid või teda Venemaale välja annaksid, samas ei saa sajaprotsendiliselt väita ka vastupidist. «Iga riigi otsus on tema enda oma ja meile sellest teada ei anta,» lausus ta.

Tagasi üles