Vaher pöördus Krossi asjus Interpoli peasekretäri poole

Ken-Marti Vaher

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Siseminister Ken-Marti Vaher saatis täna Eerik-Niiles Krossi juhtumist ajendatuna Interpoli peasekretärile Ronald K. Noble'ile kirja, sest ei pea õigeks, et Venemaa kasutab põhjendamata tagaotsimistaotluse vahendajana Interpoli kanaleid.

Vaher on juba varem väljendanud seisukohta, et tegu Venemaa algatatud poliitilise protsessiga. «Me toetume varasemale prokuratuuri hinnangule, et Eesti kriminaalasjas kogutud tõendid, sealhulgas Venemaalt saadud informatsioon ei anna piisavat alust Krossi kaaperdamises kahtlustada. Ka Interpol on varasemalt tagaotsimiskuulutuse avaldamisest loobunud,» ütles siseministeeriumi pressiesindaja esmaspäeva õhtul.

Ta viitas, et kaubalaeva Artic Sea ebaseadusliku hõivamise ja meeskonnaliikmete ebaseadusliku kinnipidamise faktis algatati 2009. aastal kriminaalasi ka Eestis ning menetluse läbiviimiseks moodustati Euroopa mitme riigi osalusel ühine uurimisrühm. «Kuna Venemaa ei ole Eesti ametivõimudele kõiki oma kasutuses olevaid asjakohaseid materjale edastanud, ei ole Eesti ega ka rahvusvaheline uurimisrühm saanud kontrollida Venemaa kahtluste paikapidavust ega kujundada oma lõplikku seisukohta Eerik-Niiles Krossi väidetava seotuse kohta kaubalaeva Arctic Sea hõivamisega,» lisas ta.

Krossi tagaotsimisteade ilmus Interpoli andmebaasi eelmise nädala lõpus. Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe büroo juhi asetäitja Reijo Valgjärv ütles laupäeval ajakirjanikele, et selleks andis loa Interpoli juures tegutsev andmetöötlust kontrolliv sõltumatu komisjon.

Tema sõnul on Interpol kui rahvusvaheline kriminaalpolitsei organisatsioon loonud inimeste tagaotsimiseks või ka lihtsalt nende asukoha kindlakstegemiseks andmebaasi, kuhu saab iga liikmesriigi riikliku keskbüroo ametnik üles laadida tagaotsimiskuulutuse inimese kohta, kes on tema enda riigis jõudnud tagaotsitava staatusesse ehk kellele on esitatud kahtlustus või süüdistus. Samas ei muutu tagaotsimiskuulutus kõigile teistele liikmesriikidele nähtavaks automaatselt.

Valgjärve sõnul kontrollib eelnevalt vastavaid andmeid Interpoli juurde loodud sõltumatu komisjon, kui esineb väiksemgi kahtlus, et juhtumil võib olla poliitiline, rassiline või näiteks militaarne iseloom. Nimelt näeb organisatsiooni põhikiri ette, et Interpol ei tohi tegeleda ega osutada kaasabi sellise iseloomuga juhtumite lahendamisel. «Kui selline kahtlus tekib, siis blokeeritakse see kirje ära, nii et teistele riikidele see nähtavaks ei muutu ehk sisuliselt inimene rahvusvaheliselt tagaotsitav ei ole,» rääkis ta.

Lõpliku otsuse selle kohta, kas lubada Interpoli kaudu initsiaatorriigil konkreetset inimest taga otsida või mitte, teebki vastav komisjon, kuhu kuuluvad liikmesriike esindavad politseiorganisatsioonide ja andmekaitseasutuste spetsialistid. Krossi juhtumis tuli tema sõnul suvel vaheteade, kus öeldi, et olemas on siiski tõsised kahtlused vastuolude kohta põhikirjaga. «Neid järelikult vahepeal kontrolliti ja nüüd siis tehti lõplik otsus,» märkis Valgjärv.

«Viimane teave, mis meile laekus Interpoli peasekretariaadist, oligi komisjoni otsus, et antud juhul siiski ei nähta vastuolu Interpoli põhikirja artikliga kolm ja lubatakse Eerik-Niiles Krossi taga otsida, kasutades Interpoli vahendeid,» lausus Valgjärv, kelle sõnul laekus Eestisse vastav otsus reedel.

Ühtlasi rõhutas ta, et Krossi otsib taga mitte Interpol, vaid Vene Föderatsioon. «Interpol lihtsalt on teinud võimalikuks Venemaal kasutada selleks tema loodud andmebaasi,» ütles ta.

Tagasi üles