Vene teatri paremik

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seksist ja armastusest sõltuv Platonov (Vitali Kištšenko) ja tema abikaasa Saša (Ljudmila Pošehhonova) lavastuses «Nimetu».
Seksist ja armastusest sõltuv Platonov (Vitali Kištšenko) ja tema abikaasa Saša (Ljudmila Pošehhonova) lavastuses «Nimetu». Foto: Stanislav Moškov

Ma ei tunne tänapäeva vene teatrit, seega ei saa ma kinnitada ega ka ümber lükata pealkirjas olevat väidet. Kuid kindel on, et festivalil «Kuldne Mask Eestis 2013» nähtud neljast lavastusest kolm olid sellised, mis rikastaksid Eesti teatrite mängukava.

Festivali avalavastuse – Moskvas asuva Oleg Tabakovi teatri lavastus «Aasta, kui ma ei sündinud» (lavastaja Konstantin Bogomolov, Viktor Rozovi näidendi «Metsise pesa» ainetel) – tõmbenumbriks oli kahtlemata Oleg Tabakov koos poja Pavel Tabakoviga. Mõlemad Tabakovid olid laval veenvad, kuid etenduse tugevaima rolli tegi Natalja Tenjakova, kelle peaaegu sõnatus mängus oli nii ema ahastust, rõõmu kui ka perepea kindlat kätt.

Tenjakova pälvis selle rolli eest Venemaa olulisima teatriauhinna «Kuldne Mask 2013» parima kõrvalosa nominatsiooni. Lisaks kandideerib lavastus «Aasta, kui ma ei sündinud» parima draamalavastuse suurvormi ja lavastaja auhinnale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles