Tiit Karuks: see müstiline päev Barcelonas

Tiit Karuks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiit Karuks mikrofoni ees.
Tiit Karuks mikrofoni ees. Foto: Marina Puškar

Mu seekordne lugu sündis emotsioonide ajel. Peategelane on Erika Salumäe.

Barcelona, 1992. Jah, kõik see toimus 21 aastat tagasi, ent püsib pisimate detailideni meeles, nagu olnuks kõik alles eile. Aastad pole meeleliigutust karvavõrdki vähendanud.

250-meetrise ringiga Vall d’Hebroni velodroom. 28. juulil algab naiste sprindivõistlus. Pinge on tohutu. Teame, et olümpiahooaeg pole Salumäele kerge olnud. Erika harjutab Moskvas ja Gagras, aprillis treenib ta sõbranna ja konkurendi Connie Paraskevini juures USAs. Sealt siirdub ta Saksamaale võistlusi otsima ja saab Cottbusis 4. koha. Saksamaal tabab teda vormilangus, selle põhjuseks peab Erika mürgistust. Taastumine võtab aega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles