Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vaher ei nimeta asekantslerit ametisse

Ken-Marti Vaher. FOTO: Toomas Huik

Siseminister Ken-Marti Vaher venitab teist kuud otsusega, kas kiita heaks või lugeda nurjunuks ministeeriumi asekantsleri ametikonkursi võitnud Priit Heinsoo kandidatuur, teise sama kaua «ootelehel» olnud asekantsleri nimetas minister ametisse eile, pärast seda kui oli ilmnenud Postimehe huvi selle teema vastu.

Ebaharilikult kaua otsustamisega venitav siseminister peab otsustama, kas juulis alanud ja septembri alguses riigikantselei välja valitud siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri ametikonkursi võitja on politseivaldkonna juhina piisavalt tugev.

Postimehe andmeil võitis ametikoha konkursi siseministeeriumis korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonda juhtiv Priit Heinsoo, kes praegu täidab asekantsleri kohuseid.

Heinsoo on töötanud kriminaalpolitseinikuna Ida-Virumaal ja Saaremaal. Tema karjäärile andis 2006. aastal tuule tiibadesse toonane keskerakondlasest siseminister Kalle Laanet, kes Heinsoo ministeeriumisse tööle kutsus.

Nelja osalejaga konkursil osutus Heinsoo väljavalituks viimases voorus, kus ta nii mõnegi üllatuseks edestas justiitssüsteemis edukat karjääri tegevat ja laitmatu renomeega riigiametnikku.

Postimehe andmetel on põhjus, miks siseminister pole juba suve lõpul esitatud Heinsoo kandidatuuri siiani heaks kiitnud, selles, et Vaher sooviks sinna ametisse teist tüüpi juhti.

Vaher ei tahtnud tekkinud olukorda ajakirjandusele selgitada. Küll tegi seda tema meedianõunik Priit Põiklik, kelle sõnul ei tähendavat avalik konkurss alati parimat lahendust. «Seda näitab ilmekalt hiljutine sotsiaalministeeriumi asekantsleri juhtum,» ütles Põiklik.

Juhul kui Vaher venitab oma otsusega 120 päeva ehk detsembrini, kohustab seadus riigikantseleid kuulutama välja uut ametikonkurssi.

Tegelikult oli sarnaselt ­Heinsooga kuni eilseni tuleviku suhtes teadmatuses teinegi siseministeeriumi kõrge ametnik. Siseministeeriumi varade asekantsleri konkursil (kümme osalejat) ei suutnud riigikantselei komisjon välja valida võitjat. Nii esitati siseministrile väljavalimiseks kaks nime.

Siin valitses kuni reedeni siseministeeriumis täielik vaikus. Kui Vaheri erakonnakaaslane, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder näitas oma ametis üles tippjuhile vajalikku kiiret otsustusvõimet ja keeldus riigikantselei komisjoni esitatud halduse asekantsleri konkursi võitjat ametisse nimetamast, siis siseminister on otsustes alalhoidlikum.

Pärast ligi kuu väldanud teadmatust pärisid eelmisel nädalal siseministrilt ebamäärase olukorra kohta aru ministeeriumi enda töötajad ja said vastuse stiilis, et iga asi juhtub omal ajal. Kas oli põhjuseks, et tekkinud olukorrast huvitus neljapäeval Postimees, või oli see juhuste kokkulangemine, kuid reedel ehk eilse tööpäeva lõpus nimetas siseminister uueks varade asekantsleriks Riho Kupparti.

Kümmekond aastat siseministeeriumis töötanud Kup­part juhtis siiani ministeeriumi rahanduspoliitika osakonda ja nagu Heinsoogi täitis kuni eilseni talle terendanud asekantsleri ametikohuseid.

Asekantslerite ametikonkursside võitjad valis siseministri jaoks välja riigikantselei valikukomisjon, kuhu kuuluvad riigisekretär, rahandus- ja põllumajandusministeeriumi kantslerid, õiguskantsleri ja riigikontrolli esindajad ning teised spetsialistid.

Viimati oli siseminister talle alluva tippametniku ametisse määramisega kimpus aasta alguses, kui sattus endalegi ootamatult raskesse olukorda seoses politsei- ja piirivalveameti peadirektori ametikonkursiga.
 

Tippjuhtide konkursid

Avaliku teenistuse tippjuhtide ametikonkursid

Lõppenud konkursid

(väljakuulutamise aeg 1. juuli 2013)

•    Andmekaitseinspektsiooni peadirektor

    Kolm kandidaati. Võitja Viljar Peep

•    Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler (üld- ja kutsharidus)

    Neli kandidaati. Võitja Mart Laidmets

•    Kultuuriministeeriumi asekantsler (kultuuriväärtuste valdkond)

    Seitse kandidaati. Võitja Tarvi Sits

•    Põllumajandus­ministeeriumi halduse asekantsler

    Kolm kandidaati. Minister keeldus konkursi võitnud kandidaati ametisse nimetamast

•    Põllumajandusministeeriumi asekantsler (kalanduspoliitika ja ­välissuhted)

    Üks kandidaat. Võitja Olavi Petron

•    Rahandusministeeriumi asekantsler (finants­poliitika ja välissuhted)

    Viis kandidaati. Võitja Märten Ross

•    Siseministeeriumi asekantsler (korrakaitse- ja migratsioonipoliitika)

    Neli kandidaati. Võitja: ministrile esitatud kandidaat ootab kinnitamist

•    Siseministeeriumi ­varade asekantsler

    Kümme kandidaati. Võitja: minister peab ­valima kahe kandidaadi vahel

Pooleliolevad konkursid (algus 2. september 2013)

•    Majandusministeeriumi asekantsler (side ja riigi infosüsteemid)

    Kaks kandidaati. Teise vooru pääses üks kandidaat

•    Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler

    Neli kandidaati. Teise vooru pääses üks kandidaat

•    Keskkonnaministeeriumi asekantsler

    Üks kandidaat. Kandidaat pääses teise vooru

•    Lennuameti peadirektor

    Neli kandidaati. Teise vooru pääses kolm kandidaati

•    Tööinspektsiooni ­peadirektor

    Kuus kandidaati. Teise vooru pääses kolm kandidaati

•    Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler

    Konkurss algas 4. oktoobril. Kandidaatide esitamise tähtaeg 29. oktoober.

•    Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler

    Konkurss algas 14. oktoobril. Kandidaatide esitamise tähtaeg 31. oktoober

Tagasi üles
Back