Rail Balticu kiirrongiühendust on algusest peale reklaamitud kui Eesti ja Euroopa, Tallinna ja Berliini ühendamise projekti. Et istud Tallinnas rongi, lased silma looja ja siuhti, tõused ringutades Berliini kesklinnas. Või Varssavis või Riias – kus täpselt vaja. Trass tuleb ju täiesti uus ja ehitatakse nii, et rongide maksimumkiiruseks saab olema 240 kilomeetrit tunnis, tõsi, arvestades peatusi, kiirendusi ja pidurdamisi, siis keskmine kiirus loomulikult nii kõrge ei tule.
Hoopis huvitav on aga see, et tänase päeva seisuga kui võtta arvesse AECOMi uuring, vaadata seda, mida eri riigid Tallinna ja Berliini vahel tegelikult teevad ning kavatsevad, ei saa küll öelda, et meil reaalselt ja päris kindlalt tekiks võimalus otse Eestist Berliini sõita. Päris mitu asjaolu viitavad sellele.
«Vaatame AECOMi uuringut, sõidugraafikuid ja plaane – ning just see dokument on kogu praeguse tegevuse alus – saab öelda, et Tallinnast Berliini sõites tuleb teha vähemalt kaks ümberistumist, üks Kaunases ja teine Varssavis,» räägib Vahur Tõnissoo, tema on üks Kehtna valla rahvaalgatuse eesvedajaid, see on kõige suurem aktivistide grupp, kes ametnikele ja ministeeriumile omamoodi partneriks kujunenud. Indrek Sirp, kes majandusministeeriumis Rail Balticu asja veab, on mõnevõrra teistsugusel arvamusel. Tema ütleb, et AECOMi uuringust seda küll tõsikindlalt välja lugeda ei saa, et Kaunases hakkaksid ümberistumised olema, Varssavi osas Sirp aga möönab, et mis seal toimuma hakkab, me lihtsalt ei tea – see on kaardistamata territoorium.