Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi leiab, et kortermajade renoveerimise küsimus muutub järjest aktuaalsemaks, kuna aina enam lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks.
Liit: Tallinn võiks kortermajade renoveerimist täiendavalt toetada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata,» rääkis Mardi. «Kuid inimese tervist mõjutab ka see, mida silmaga ei näe: näiteks halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad varem või hiljem samuti tervisehädadeni viia,» rääkis ta.
Mardi hinnangul on tervitatav asjaolu, et riik eraldab küll renoveerimistoetusteks järgnevatel aastatel ligi 100 miljonit eurot, kuid omavalitsus võiks tema hinnangul samuti ühistutele renoveerimisel täiendavat abi osutada. ´«Näiteks Tallinna linn kärpis vahepeal ühistutele erinevates projektides eraldatavaid toetussummasid, nüüd oleks aeg need taastada ja elanikke kodude renoveerimisel toetada, liiati kui elanikud on tublid Tallinna maksumaksjad,» leidis Mardi.
Mardi sõnul tuleb ühistuid, kes kortermaja renoveerimise vastu huvi tunnevad ja selles suunas ka aktiivselt tegutsema hakkavad, aina juurde. «Oleme korraldanud hulga infopäevi, samuti temaatilisi foorumeid ning konverentse - iseäranis viimase paari aastaga on renoveerimisplaane pidavate ühistute hulk märgatavalt kasvanud,» rääkis ta. «Riikliku renoveerimistoetuse taotlejate hulk on samuti kasvanud - nõudlus ületab pakkumise,» märkis Mardi.