Olaf Punab: pisiasjadest liiklustragöödiateni

, sõiduõpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olaf Punab.
Olaf Punab. Foto: Liis Treimann

Liikluses ellu jäämise põhieeldusteks on arukus, õiged hoiakud ja vastutustunne. Millised on kriitilised hetked inimese elus, kus need asjad paika pannakse, ja milline võiks olla iga ühiskonnaliikme panus õnnetuste ärahoidmisel, arutleb sõiduõpetaja Olaf Punab.

iiklusseadus ütleb, et laste liikluskasvatust viivad läbi lastevanemad, lasteasutused ja koolid. Usun, et viimased kaks seda jõudumööda ja õigesti ka teevad. Seda, mis kodudes toimub, me ei tea, näeme aga nii laste kui ka nende vanemate näol koduvälist väljundit. (Järgnevalt toodud näited ei ole autori väljamõeldis.)

Kui laps teisele lasteaias tüli käigus teatab, et «mu isa sõidab sust džiibiga üle», siis ilmselt on tal teatud hoiakud liiklusega seonduvalt juba kujunenud. Esialgu laps veel liikluses iseseisvalt ei osale, liigub tänaval vanema käest kinni hoides või sõidutatakse teda autos. Viimasel juhul jälgib laps väga tähelepanelikult juhi tegevust, terasemalt, kui arvatakse. Seda soodustavad pealesunnitud, olukorrast sõltuv liikumatus ja lapsele omane uudishimu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles