Argo Ideon: jah, arvutimängud on kultuur

Argo Ideon
, poliitika- ja majandus­analüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Argo Ideon
Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Mänge kultuuri­sfäärist välja arvata on sama­võrd jabur kui eitada kirja­oskuse rolli inim­konna ajaloo kuju­nemises, kirjutab ajakirjanik Argo Ideon.

Sirbi-loo juures suutis mind reaalselt üllatada vaid üks, iseenesest kõrvaline detail. See tulenes ainsa lehenumbri võrra rakendatud uusvisiooni nendingust, et kultuurilehte «saab integreeritama videomängude arvustusi» ning see nähtus on just nüüd «kultuurivormiks tõusmas». Viimasele väitele vaidleksin vastu, sest videomängud pole ometi mingi lapsekingades leiutis, vaid hakkasid levima 1970ndail ning on maailma kultuuripärandi lahutamatu osa juba sellest ajast. Ent mõte ise, et riigi finantseeritavas kultuuriväljaandes võiks kõnelda ka arvutimängudest, pole sugugi kohatu.

Ometi kohtas see paugupealt – ning siinkohal üllatus end ilmutaski – põlglikku mahategemist ja narrimist. Näiteks pani lugupeetav teadlane Tiit Hennoste oma Postimehe loos kirja ka sellise fraasi: «jättes mõned totakused nagu videomängud kõrvale...» (PM 18.11).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles