Riigikontrolli hinnangul on maanteeameti tegevus viimasel kümnel aastal olnud riigi põhimaanteede renoveerimisel puudulik, renoveerimise normid on osaliselt iganenud, ehitusprojektide kvaliteet tihti kehv, järelevalve teede renoveerimise üle nõrk ning ka riigi enda raha on teehoiuks kasutatud seaduses ettenähtust oluliselt vähem, maanteeameti kinnitusel on mitme muudatuse elluviimist aga juba alustatud.
Riigikontrolli auditist selgus, et aastatel 2002–2012 ei olnud ameti tegevus piisavalt hästi planeeritud, mistõttu jäi ellu viimata hulk teehoiukavas ette nähtud ehitusobjektidest, aastatel 2010-2013 on kavandatust tehtud ligi pool. Probleemid teehoiukavades ettenähtu elluviimisel olid tekkinud hoolimata asjaolust, et maanteeameti eelarve üldmaht vastas vaatlusalusel perioodil peaaegu alati teehoiukavades soovitule.
Siiski pole teehoiukavade järgimise probleemides riigikontrolli teatel midagi üllatavat, sest kui vaadata projektide lõppmaksumusi, on näha, et enamik projekte läks oluliselt kallimaks, kui kava koostamisel eeldati – tavapärane oli projekti kallinemine 50 protsenti, kuid polnud haruldane ka mitu korda kasvanud hind. Seetõttu oli ka võimalik vähem teehoiukavas olnud objekte töösse võtta. Samas on maanteeamet teinud remonte ka teehoiukava väliselt, lähtuvalt teekatte tegelikest remondivajadusest.
Riigikontrolli hinnangul ei saa enamikku sellistest kallinemistest põhjendada üldise hinnatõusuga, kuna ehitushinnaindeksid ei ole isegi kõige suurema buumi ajal sedavõrd palju suurenenud.
Maanteeametil oli samuti raskusi, et esitada auditi jooksul riigikontrollile ammendav ülevaade põhimaanteedel tehtud remontidest. Näiteks kinnitati riigikontrollile, et ajavahemikul 2008–2012 oli remontide kogumaht 220 miljonit eurot, kuid andmeid üle kontrollides ilmnes, et tegelik summa on üle 100 miljoni euro võrra suurem ehk 335 miljonit.
Projekteerimise ja järelevalve kvaliteet jätab soovida
Riigikontroll uuris lähemalt kümmet Eesti eri paigus asuvat ja aastatel 2002–2012 renoveeritud kolmekilomeetrist põhimaantee lõiku, sealhulgas nende projekteerimist, renoveerimist ja järelevalvet. Peaaegu kõikides suuremates põhimaanteede renoveerimise projektides oli töö käigus tuvastatud hulgaliselt vigu, mis olid toonud kaasa lisatöid.
Kohati olid vead olnud silmanähtavad, näiteks oli projektis tee muldkeha kitsam kui lõigul juba paiknev sild. Teises kohas põhjendati aga projekti muutmist ja tee pinna tõstmist 30 sentimeetri võrra poole kilomeetri kaugusel asuva Peipsi järve võimaliku kõrge veetasemega, kuigi teadaolevalt ei ole selles kohas maantee ja järve vahele jääv küla kunagi üleujutuse kätte jäänud.
Riigikontrolli arvates ei saa pidada normaalseks, et projektide kohta tehakse ehitamise käigus sadu märkusi arvutus- ja muude vigade pärast. Vastutust tehtud vigade eest pole aga õieti rakendatud, teadaolevalt on maanteeamet seda teinud vaid üks kord. Järelevalvajate töö on olnud pahatihti lohakas, nõutud proove või mõõtmisi ei olnud sageli tehtud, mõõtmised ei vastanud tihti tegelikule olukorrale või oli tulemusi ära ootamata lubatud töödega jätkata.
Eestis on võetud eesmärgiks, et tee aluspõhi peaks vastu pidama remondita 50 ja ülejäänud tee ülemised kihid 15 aastat. Mitmed märgid näitavad, et remonditud teed ei pruugi aga oodatud 15 aastat vastu pidada. Auditi valimist oli selgesti näha, et esimesed teelappimised tehakse neli-viis aastat pärast remondi lõppemist.
Puudub ülevaade riigimaanteede lagunemise põhjustest
Riigikontroll peab oluliseks, et maanteeamet analüüsiks tervikuna teede seisundi muutust ajas. Seni ei ole seda tehtud ja seetõttu puudub süstemaatiline tõenduslik ülevaade riigimaanteede vastupidavusest ja lagunemiste põhjustest. Just põhjuste väljaselgitamist peab riigikontroll väga oluliseks, et tulevikus probleemide tekkimist vältida või vähendada.
Riigimaanteede vastupidamist ajas ei ole võimalik analüüsida, kuna riigi teede seisundit iseloomustavate andmete usaldusväärsus on nõrk ja aastate kaupa võrreldamatu. Näiteks analüüsis riigikontroll kõiki põhimaanteid, mida pole pärast 2004. aastat renoveeritud.
Maanteeameti andmed näitavad, justkui oleks väga suurel osal sellistest teedest hiljem nende tasasus ja roopasügavus aasta-aastalt iseenesest paremaks muutunud. Kuigi vaadeldud teedel ei olnud tehtud olulisi remonditöid, muutusid teed viie aastaga keskmiselt 15 protsenti tasasemaks ning roobaste sügavus on ilma nähtava põhjuseta vähenenud umbes pooltel teelõikudel. Maanteeamet ei osanud nende anomaaliate põhjusi selgitada.
Tee-ehituse normid on osaliselt iganenud
Riigikontrolli audit, mille koostamisse olid kaasatud Soome tee-eksperdid, näitas, et riigi põhimaanteed on ehitatud üldiselt nagu projektis ette nähtud ning nõutud tugevus on enamasti tagatud. Siiski ei pruugi see alati tagada tee pikaealisust, sest ühelt poolt eeldavad Eesti teede projekteerimisnormid oluliselt nõrgemat katet kui näiteks Soomes, teiselt poolt võimendab mahajäämust veel mõnede materjalide tõenäoliselt ülehinnatud arvestuslik kandevõime, näiteks paekivi on Eesti normides teekonstruktsioonis sama arvestusliku kandevõimega nagu Soomes graniit.
Eraldi probleemiks on riigikontrolli hinnangul üksikute teekihtide ebaühtlane paigaldamine. Tellitud ekspertiisi järgi ei olnud auditi valimis mitte ühtegi teed, kus ükski kihi paksus oleks täies pikkuses mahtunud lubatud vea piiresse. Seejuures on ehitajad oma alumiste kihtide paigaldamisel tehtud vigade kompenseerimiseks kohati sunnitud nõutust paksemalt paigaldama kõige kallimaid ehk ülemisi kihte. Kuna tee-ehitusel makstakse ehitajale tasu kogu objekti pealt tervikuna, toimub selline raiskamine üldjuhul ehitaja kasumi arvelt.
Riigikontroll soovitas majandus- ja kommunikatsiooniministril koostöös rahandusministriga üle vaadata ka rahastamise üldised põhimõtted. Nimelt näitavad arvutused, et riigi enda kogutud rahast kulutatakse teehoiule ligi 50 protsenti kavandatud kütuseaktsiisist, kuigi seaduse järgi peaks osakaal olema umbes 70 protsenti. Vahe on kaetud Euroopa Liidu toetuste ja ka suurte laenudega.
Riigi raha asendab teehoius osaliselt ELi toetus
Riigikontrolli arvates on ELi abiraha kasutamine sellisel moel vastuolus toetuste täiendavuse printsiibiga, mille kohaselt tohib abiraha kasutada ainult siis, kui toetuse saajal ei ole võimalik endal leida raha projektide elluviimiseks. Seega oleks ELi abiraha kasutamine põhjendatud vaid juhul, kui see kulutataks lisaks 70 protsendile. Majandusminister ega rahandusminister ei pidanud rahastamise senise mudeli muutmist vajalikuks. Samas ei kommenteerinud kumbki oma ametlikus vastuses ka vastuolu täiendavuse põhimõttega.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo ütles asutuse teatel, et auditi eesmärk pole teha etteheiteid maanteeametile, vaid toetada vajalikke muudatusi, mida ameti uus juhtkond on koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga alustanud.
«Alates Euroopa Liidu abiraha voo suurenemisest ligi viimase kümne aasta jooksul on maanteeamet tegutsenud suure ajalise surve tingimustes, kus riigi tasandil oli seatud suund võtta need tohutud rahasummad võimalikult kiiresti kasutusele. Teisalt on olnud suuri probleeme maanteeameti enda juhtimises, asutusesisese struktuuri reformimisel ja mujal,» rääkis ta, nimetades oluliseks jõuda ülepaekaela tegutsemise faasist etappi, kus Eesti teede olukorda analüüsitakse tervikpilti omades usaldusväärsete andmete põhjal ja tehakse tulevikku silmas pidades selged valikud.
Maanteeamet: oleme muudatustega alustanud
Maanteeamet nõustus enamiku auditis tehtud soovitustega, märkides, et riigikontrolli järeldused on paljuski ameti enda järeldused. Ameti kinnitusel on kogu lõppeva aasta tegeletud organisatsiooni muutmise ning eesmärkide ja põhimõtete nüüdisajastamisega, seejuures analüüsitud seni tehtut ja muudatuste vajadust.
Peamine organisatsiooniline muudatus puudutab ameti juhtimise ümberkujundamist regioonipõhisest tsentraalseks, millega ameti teatel muutuvad ka senised valiku-, juhtimis- ja otsustusprotsessid. Kui riigikontrolli hinnangul polnud ametil remontidest täpset ülevaadet, siis maanteeameti kinnitusel olid regioonid sel ajal eraldi asutused, kes planeerisid ja tellisid remondiobjekte iseseisvalt. Praeguseks on moodustatud ühtne asutus ning töö käib selles suunas, et saada terviklik ülevaade planeeritavatest ja käsil olevatest remondiobjektidest, teatas amet.
Järelevalve kohta ütles maanteeamet, et on juba kevadel võtnud vastu plaani oma järelevalveosakonna tugevdamiseks ning on asunud seda ellu viima. Samuti on amet ette valmistanud hankelepingu kontrolltöödeks 11 hiljuti valminud teeobjektil, et selgitada välja, miks on need hakanud lagunema juba garantiiperioodil.
Kui riigikontroll soovitas üle vaadata ja ajakohastada teede projekteerimise ja ehitamise normid ning viia need võimaluse korral Põhjamaadega võrreldavale tasemele, siis ka sellega on maanteeameti kinnitusel juba alustatud ning koostatud koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga uute projekteerimisnormide eelnõu.
Riigile kuulub üle 16 000 kilomeetri maanteid. Riigikontroll auditeeris 1600 kilomeetri põhimaanteede rahastamist, teehoiu kavandamist, normistikku ning renoveerimist ehk projekteerimist, ehitust ja järelevalvet. Viimase viie aasta jooksul on teehoiule kulutatud kokku umbes 1,2 miljardit eurot.