Rõõmustades küll eestlaste positiivse iibe üle viimasel kahel aastal, leidsid ajakirjanikud Kalle Muuli ja Anvar Samost, et olukord eestlaste püsimajäämisega pole kiita ning vaja oleks püstitada riiklik eesmärk tõsta eestlaste arvu.
«Olukorrast riigis»: järgmine eesmärk euro järel olgu eestlaste arvu kasv
16. mai 2010, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Järgmine eesmärk euro järel võiks olla küll rahvastikualane,» ütles Kalle Muuli tänases Raadio 2-e saates «Olukorrast riigis». Ta ei hakanud kindlat numbrit välja pakkuma, kui palju eestlasi võiks saada, kuid leidis, et riigil peaks olema terviklik programm, mis ei tähenda ainult vanemapalka ja lasteaiakohti, vaid ka rahvatervist, õnnestuste arvu vähendamist ja muud, mis teeks eesti rahva nooremaks.
Anvar Samost oli Muuliga nõus, öeldes, et poliitikud võiksid püstitada konkreetse pikaajalise eesmärgi, et näiteks aastaks 2030 oleks eestlasi nii ja niipalju. «Mingi numbri võiks ju välja mõelda. Selles osas on meil ju poliitikud väga nutikad.»
Muuli tõi välja, et sündimus sõltub ka sellest, kui palju on sünnitajaid. «Esimesi märke sellest, et rahva elujõuga ei ole kõik korras, me näeme ülikoolide sõjast, et räägitakse võõrkeelele üleminekust ülikoolis, välisüliõpilaste sissetoomisest; samamoodi koolireformi teemad,» rääkis Muuli.
Ta ütles, et varem või hiljem tekib Eestis tööjõupuudus, mis toob kaasa surve võõrtööjõu sissetoomiseks ja edasi juba surve keelele ka töökohtades.
«Eks nii see väljasuremine algab,» tõdes Muuli. «Tulevik on tume, kui me midagi ette ei võta.»
Mullu sündis Eestis 11 442 eestlast ja suri 10 526, mis tähendab, et Eestis elavate eestlaste iive oli teist aastat järjest positiivne.