Isamaa ja Res Publica liit peab küll Reformierakonna pakutud valimisreformi põhimõtteid vastuvõetavateks, kuid lõplik heakskiit antakse alles pärast konkreetse eelnõu nägemist. Rahalist kokkuhoidu ta muutusest ei näinud.
Nutt: rahalist kokkuhoidu valimisreform ei too
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu on ennatlik öelda, et oleme 100-protsendiliselt kokku leppinud, aga põhimõtted on paigas küll,» sõnas IRLi liige Mart Nutt.
«Reformierakond on oma eelnõu mitu korda muutnud ja praegune on meile põhimõtteliselt vastuvõetav. Esiteks seetõttu, et käivitub pika aja jooksul ega ole liigne tormamine, sest ei hõlva järgmist-ülejärgmist koosseisu,» selgitas Nutt.
«Kindlasti poleks me olnud valimiste ühitamisega nõus, aga selle vastu, et valimisaastaid oleks vähem, pole me kunagi olnud,» lisas ta.
«Kahtlemata tuleb aga eelnõu pärast selle lõplikku viimistlemist uuesti üle vaadata,» lisas Nutt, et ei oska lõplikku heakskiitu lubada.
Reformierakonna väljapakutud reformikava näeb ette, et alates 2027. aastast hakkavad ühel valimisaastal toimuma riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimised, teisel europarlamendi ja presidendi valimised. Traditsioonilised valimiskuud jäävad samaks.
Valimissüsteemi muutmise plussiks pidas Nutt seda, et ilma selleta oleks lähema saja aasta jooksul vaid üksikuid selliseid aastaid, kus valimisi poleks, siis muudatuse järgi viiakse valimisaastate arv 45le. «Et mitte kurnata ühiskonda valimistega välja,» põhjendas ta.
«Poliitilist muudatust ma praktiliselt ei näe. Ka reformi eelarvet pole Reformierakond esitanud, aga mis ta ikka iseenesest maksma peaks minema – tegu on ju vaid valimistsükli muutmisega. See mis maksab, on valimised ise ja nende arvu ei vähendata,» ei näinud Nutt samas ka kokkuhoidu.
«Presidendivalimised on teistest eraldi, kuna ei valita üldvalimistel. Siin tuli silmas pidada, et ei juhtuks, et president valitakse oktoobri algul valimiskogu poolt, mis läheb samas veel oktoobrikuus kohe ümbervalimisele,» rääkis Nutt.
Nutt selgitas, et valimisreformi jaoks vajalike põhiseadusmuudatuste kiirmenetlus eeldaks kahe kolmandiku riigikogu liikmete toetushääli. See tähendaks, et ka keskerakondlased peaksid eelnõu toetama. «Ka kiirmenetlus ei tähenda pauhti! vastuvõtmist, vaid vähemalt pool aastat menetlust ja ma arvaks, et lõpphääletuseni jõutakse enne aastavahetust.»
«Teine võimalus on muudatused teha läbi kahe koosseisu või panna rahvahääletusele, aga rahvahääletusele valimistsüklit panna oleks ju koomiline,» arvas Nutt.