Liina Keevallik: õpin Pariisis alandlikkust

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinn, mu 
Tallinn: kodulinna väisab Liina Keevallik mitu korda aastas. Siin käis ta nii kevadel, hilissuvel kui viimati aastavahetuse paiku. Liina ise ütleb, et talle lausa meeldib end Pariisi ja Tallinna vahel jagada.
Tallinn, mu Tallinn: kodulinna väisab Liina Keevallik mitu korda aastas. Siin käis ta nii kevadel, hilissuvel kui viimati aastavahetuse paiku. Liina ise ütleb, et talle lausa meeldib end Pariisi ja Tallinna vahel jagada. Foto: Toomas Huik

Endine Von Krahli teatri ja rahvusooper Estonia peakunstnik Liina Keevallik on juba aastaid elanud Pariisis. Hiljuti kodumaad väisates rääkis ta Arterile, millest ta elab ja hingab ning miks meel vahel tundlikuks muutub.

Liina oli siis nelja-aastane ja õde Leelo veidi vanem, kui ema nad sülepiletiga esimest korda Estonia teatrisse «Figaro pulma» vaatama viis. Tüdrukutele meeldis nähtu sedavõrd, et vanematel – atmosfäärifüüsikust emal ja arvutiinsenerist isal – ei jäänud muud üle, kui neid sama etendust kuuel järgnevalgi korral vaatama viia.

Leelost sai keeleteadlane, Liinale aga jättis teatrilavalt nähtud kujundite keel nii sügava mulje, et ta otsustas suureks saades ise seda võlumaailma looma hakata. Soov otsida kunstnikuna erinevaid, tihti vaatajat jahmatavaid väljendusvahendeid, teha kõike veidi teisiti on tema loomingut alati saatnud. Neile, kes vähegi viitsinud teatrikavu või filmitiitreid lugeda, on Liina Keevalliku nimi juba aastakümneid tuttav. Ta on multitalent!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles