Nime soovivad muuta enamasti naised

Perekonnaseisuamet. Foto: Svetlana Zaitseva / Õhtuleht

Eestis muutis eelmisel aastal nime 1724 inimest, neist naisi oli 1085 ja mehi 639.

Uue eesnime sai 234, uue perekonnanime 1348 ja uue isikunime 142 inimest, selgub siseministeeriumi statistikast.

Eelmisel aastal oli nimemuutjaid veidi rohkem kui aasta varem, 2012. aastal sai uue nime 1631 inimest.

Maavalitsustes anti mullu uus nimi 1349 inimesele 2012. aastal 1309 inimesele.

Maavalitsuses oli nime muutmise soovi põhjus enamasti soov kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime, soov kanda abikaasaga ühist perekonnanime või lisada abikaasa perekonnanime oma perekonnanime järele, soov kasutada mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte nime või  soov muuta nimede arvu või järjekorda eesnimes.

Regionaalminister andis mullu uue nime 375 isikule, 2012. aastal aga 322 inimesele. Eelmisel aastal andis regionaalminister uue eesnime 135, uue perekonnanime 147 ja uue isikunime 93 inimesele.

Regionaalministri pädevuses nimemuutmiste põhjustest enim soovitud soov taotleda uut eesnime, perekonnanime või isikunime muul mõjuval põhjusel ning  soov kanda eestipärast perekonnanime. 2013. aastal anti eestipärane perekonnanime 60 isikule ja 2012. aastal 59 isikule.

Mullu jäeti 30 isiku  uue nime taotlus rahuldamata,  2012. aastal oli 21 keeldumist.

Nime muutmisest keeldumiseks on mitmeid põhjuseid. Näiteks ei pruugi  taotletav perekonnanimi vastata nimeseaduse nõuetele ehk siis kuulus nimeseaduses sätestatud piirangute alla ja  erandi tegemist võimaldavad asjaolud puudusid. Näiteks taotletakse võõrkeelset perekonnanime, liiga vähese või liiga laia kasutusega perekonnanime või nime, mida kasutatakse eesnimena.

Keeldumise põhjus võib olla ka see, et keegi  soovib endale tõestuseta suguvõsa perekonnanime, näiteks taotleb isa perekonnanime, kuid nimemuutja sünnikandes isa andmed puuduvad.

Ka võib riik nime muutmisest keelduda, kui inimene  soovib oma või vanema elukaaslase perekonnanime andmist endale või oma alaealisele lapsele, näiteks taotletakse oma elukaaslase perekonnaime, kellega elatakse koos juba aastaid, kuid abielluda ei soovita.

Nime muutmisest võib keelduda ka juhul, kui inimene soovib seda teha liiga sageli, näiteks kolme aasta jooksul juba kolmandat korda.

Alates 2010. aastast on nimemuutmiste arv iga aastaga suurenenud. 2011. aasta suurem tõus oli tingitud sellest, et alates 1. juulist 2010. hakkasid lisaks ministrile nimesid muutma ka maavalitsuste ametnikud ja seda nimeseaduse sätestatud alustel, näiteks suguvõsanimede või  abikaasa perekonnaime taotlemine. Nimemuutmise toiming maavalitsustes ja Tallinna perekonnaseisuametis muutus inimestele lihtsamaks ja kiiremaks. 2013. aastat võib nimetada aktiivseks aastaks, kuna nimesid muudeti rohkem kui eelmisel aastal.

2011. aastal muutis nime 1529 ja 2010. aastal 1192 inimest.