Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2013/06/21/1846788t1hf22a.jpg)
Põhiseaduskomisjoni projektil salastada komisjonide töö 30 aastaks on tõenäoliselt kriips peal, sest seda ei toeta enamik riigikogu komisjonide juhte.
Tegu on ilmselgelt terve mõistuse vastase plaaniga. Eriti jabur tundub idee kirjutada seadusesse sisse riigikogu liikme rääkimiskeeld,» ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
Tsahkna ei seisa salastamise vastu üksi – sama meelt on paljud teised komisjonijuhid ning plaani mõistis esmaspäeval hukka koalitsiooni eestseisus.
Eesti Ekspress kirjutas neljapäeval, et põhiseaduskomisjon kavandab seadusemuudatust, mis muudaks komisjonide istungite salvestised ja üleskirjutused 30 aastaks juurdepääsupiiranguga infoks. Projekt nägi lisaks ette, et saadikud ei tohi tulevikus avalikustada, mida keegi komisjonides ütleb.
Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester leidis, et salvestiste salastamisel poleks lihtsalt mõtet. Istungite salvestamine on vabatahtlik ja kui saadikud sooviks seal räägitut varjul hoida, ei hakataks istungit üldse salvestama. Samal põhjusel ei võeta kunagi üles näiteks riigikaitsekomisjoni arutelusid, kuna need sisaldavad riigisaladust.
Sesteri hinnangul oleks samavõrd kasutu saadikuid komisjonides räägitu osas vaikima sundida. «Näiteks rahanduskomisjonis on enamik seaduseelnõusid selge poliitilise märgiga ning nii debatt kui ka hääletused on pingelised. Imelik oleks keelata neid vaidlusküsimusi pärast koosolekut edasi anda, sest kogemus näitab, et see juhtub niikuinii,» ütles ta.
Miks siis üldse selline plaan põhiseaduskomisjonis tekkis? «Sellist projekti tegelikult ei ole olemaski, on ainult arutatud võimalikke variante,» ütles komisjoni liige Mart Nutt.
30-aastane juurdepääsupiirang oli Nuti sõnul pikim pakutud variant, samas pole tema sõnul kunagi käidud välja ideed keelata saadikutel komisjonides toimunust rääkimine. Põhiseaduskomisjoni arutelu sai ajendi riigikogu kantseleist, kus avastati, et riigikogul puudub komisjonide salvestiste avalikustamiseks reglement.
Viimati tekkis sellega probleem 2012. aasta sügisel, kui keskkriminaalpolitsei ja prokuratuur korduvalt palusid riigikogu esimehel Ene Ergmal väljastada osa keskkonnakomisjoni istungite salvestisi, et uurida reformierakondlase Kalle Pallingu seoseid kilekotiäri ning pistisekahtlusega.
Ergma keeldus salvestisi andmast, kuna teda häiris, et täitevvõim üritab sekkuda seadusandja tegevusse. Liiatigi ei leidnud riigikogu salvestisi üle kuulates, et Palling oleks teinud komisjonis otsuseid omakasu ajel või püüdnud mõjutada teisi. Ergma keeldumine tekitas aga paksu verd riigiprokuratuuris, kelle hinnangul näitas parlamendi juhatus üles soovimatust kuriteo uurimisele kaasa aidata.
Reformierakonna fraktsiooni juht Jaanus Tamkivi ütles, et tema arvates tulekski seadusesse kirjutada vaid see, kellele ja mis juhtudel salvestised välja antakse. Salvestiste tegemine võiks jääda endiselt komisjoni enda otsustada, samuti tehtaks istungist protokoll, mis pärast selle kinnitamist avalikustatakse.
«Peenikest plaani riigikogu töö salastada ei ole Reformierakonnal ega kellelgi teisel. Võib-olla ei peagi sellisel kujul sellega edasi minema, eriti kui see tekitab sellist vastukaja,» leidis Tamkivi.
Samas on küllalt kindel, et salvestamise osas riigikogus teatud piirangud tulevad, kuna saadikud näevad salvestistel väga erinevaid eesmärke.
«Osa on teinud salvestise selleks, et olla kindlad hiljem fikseeritud protokollis. Osa näeb salvestistes materjali tulevastele teadlastele ja osa võimalust saada online’is kätte info, kes mida mõtles ja mida ütles,» kirjeldas riigikaitsekomisjoni juht Mati Raidma.