Loomaomanikud teavad kasside aidsist vähe

Varjupaigakasse kontrollitakse FI-viiruse suhtes siis, kui neid on vaja opereerida. Paljas laik pildil oleva FIV-negatiivse kassi lõua all sellele viitabki. Foto: Kristjan Teedema

Tartu koduta loomade varjupaik hakkas tunamullu kontrollima kasse immuunpuudulikkuse viiruse FIV suhtes. Mullu sai esimest korda teha statistikat aasta kohta, kui vereproov võeti varjupaigas 981 kassilt. FIV-positiivsed olid 32 kassi.

Loomaarst Janne Orro ütles, et positiivne proov võib, aga ei pruugi tähendada, et kass sureb lähema aasta jooksul. Tema sõnul sõltub looma elu kulg sellest, kas kassil avastati FIV mõne muu haigusega koos või oli ta proovi võtmise ajal terve. Üle paari-kolme aasta ei kipu aga nakatunud kassid elama, kuna nad jäävad immuunpuudulikkuse tõttu kergesti haigeks ning elu lõpp võib olla üsna kole.

Orro lausus, et nn kassiaidsil ei ole sellele haigusele omaseid tunnuseid, aga enamasti põevad need kassid mõnd nakkushaigust. «Neil on sagedamini igemehaigusi – üldse  suuõõnehaigusi –, neil võib olla rohkem nahapõletikke, nad on kindlasti vastuvõtlikumad ülemiste hingamisteede viirushaiguste suhtes, väga kergesti lisanduvad igasugused bakterhaigused,» kirjeldas ta. Ehk need kassid on tavapärasest palju sagedamini haiged.