Heljo Pikhof: meie lapse elatis

Heljo Pikhof
, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige (SDE)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: TPM

Ega see halba tee, et ühiskonnas on lahvatanud diskussioon selle üle, kuidas ühe vanemaga kasvav laps saaks kätte elatisraha juhul, kui teine vanem hoidub kõrvale selle maksmisest.

Kui mitte muu, siis kired on möllama pannud mõte võtta survevahendina ronga­isalt või -emalt ära autojuhiluba. Veelgi enam aga meie perekonnaseadusest johtuv tõik, et lapselapsele võib elatist nõuda ka vanaemalt-vanaisalt. Kas kisub absurdiks kätte – näiteks meie praeguste pensionide juures? Loogika on seesama, mis kohustab oma väetiks jäänud vanemaid-vanavanemaid ülal pidama/hooldama nii lapsi kui lapselapsi.

Senimaani on semud ja muidu «head inimesed» suhtunud leigelt, et mitte öelda omapoisilikult teadmisse, et vanem vilistab kohustusele oma last toetada. Ka tööandjad. Miks muidu lastakse võlglasel teha mustalt tööd või kantakse palk näiteks sõbra pangakontole. Selleks ikka, et kohtutäitur ei saaks rahale küüsi taha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles