Jeesus & killer

, filmikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ristikäik» (pildil filmi plakat)
«Ristikäik» (pildil filmi plakat) Foto: SCANPIX

Berliini filmifestivali melu hakkab kohe-kohe lõpusirgele jõudma. Ülekaalukaid liidreid konkursil pole, filmiajakirjanike seniseks eelistuseks on sakslase Dietrich Brüg­gemanni «Ristikäik» (pildil filmi plakat), kohe selle kannul tulevad aga Yann Demange’i «71» ja avafilm, Wes Andersoni «Hotell Grand Budapest».

Kes sirgub tütarlapsest? Kes? Teadagi nümfomaan. Õige, ka Von Trieri director’s cut on siin. Aga enne seda Jeesus. Oli ka aeg: miks peaks Jeesus ilmtingimata ainult mees olema! Dietrich Brüggemanni «Ristikäik» on film range kristliku kasvatusega 14-aastasest Mariast, kes Jeesuse kannatused kanda võtab. Film jaguneb neljateistkümneks peatükiks või peatuseks nagu via crucis’ki.

Olin filmi suhtes eeltutvustuse põhjal skeptilisemgi. Brüggemanni teostus on stiilne, ta kasutab valdavalt staatilisi plaane, valdavalt ka hästi pikki. Näiteks vähemalt kümmekond minutit vältav esimene peatükk oli kõik ühe liikumatu kaadriga filmitud. Kaamera liikumist kohtab harva, aga siis on sellel ülim tähendus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles