Jaan Ginter: pankrotis vangid

Tartu Ülikooli professor, õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter. Foto: Margus Ansu / Postimees

Kadri Inselberg kirjutas esmaspäevases lehes riigikohtu pretsedendist, pärast mida on vangid hakanud hulganisti pankrotiavaldusi esitama («Vangid lähevad massiliselt pankrotti», PM 17.02). See on tekitanud meelehärmi ja küsimuse: kas see on õigustatud? Me võime leida päris palju ka sellist hoiakut, et üksikisiku pankrotti, st sellist võimalust, et üksikisik viie aasta jooksul seadusega ette nähtud tingimusi järgides saaks oma võlakohustustest vabaneda, ei ole üldse vaja – inimesed peaksid võetud kohustused täitma. Siiski on paljudes riikides jõutud seisukohale, et ühiskonnale on kasulikum, et ka isikud, kellel on üle jõu käivad võlad, ei kaoks produktiivsest elust võlakohustuste survel peitu. Selline peidus inimene ei panusta tavaliselt ühiskonna kogutoodangusse nii palju, kui ta muidu panustaks, ning ka juhul, kui tal on tegelikult töö, töötab ta mitteametlikult ega maksa makse.

Seetõttu ongi välja mõeldud protseduurid, mille järgi jäävad üle jõu käivate võlakohustuste kandjad ilma sellest varast, mida neilt täitemenetluse korras ära võtta saab.

Viie aasta jooksul peavad nad näitama, et teevad oma parima sissetuleku saamiseks ning see laekub usaldusisiku arvele, kes ainult teatud protsendi edastab võlgnikule ja ülejäänu arvelt täidab tema võlakohustusi. Viie aasta pärast on võlgnikul võimalik kõigist selleks ajaks rahuldamata võlakohustustest vabaneda. Eeldatakse, et seejärel hakkab se e isik taas ühiskonnas produktiivselt osalema, sest tal pole enam vaja ennast võlausaldajate eest peita.