Alles mõni aeg tagasi kirjutasime sellest, kuidas loomakaitsjad tunnevad muret apaatsete koerte pärast, kes kerjustega terve päeva liikumatult kaasas loksuvad. Inimestes tekitab loomake aga kaastundemomendi, millele järgneb kindel mündikolin kerjuse papptopsi.
Tulus äri: Ülemistes koeraga kerjav mees lõpetas tööpäeva telefonikõnega
22. veebruar 2014, 12:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähemalt Ülemiste keskuse ees läks mehel äri hästi. Reedel kella 15-17 vahel õnnestus tal nii mõnedki korrad oma annetustops tühjaks valada. Raha tuli kolinal ja küllap oli «peasüüdlaseks» pisike koerake, kes tõmbas väikeseid lapsi ja loomaarmastajaid nagu magnet.
«Issi, vaata, tal on koer süles,» hüüdis üks laps, kes tiris isa jope varrukast, mispeale ei jäänud viimasel muud üle, kui kukrut mõne grammi võrra kergendada. Mündi-sendi võrra rikkamaks saanud kerjus noogutas seepeale tänulikult.
Märgates fotograafi, hakkas kerjus usinalt oma koerakest mantli varju peitma.
Ühele naisterahvale, kes kiirel sammul kaubanduskeskusest välja tuhises, jäi kerjus ja koerake nii hinge, et kiired eelseisvad tegemised ununesid hetkega ning jäi mehega pikemalt vestlema, koerakest mõne paiga hellitades. Kuigi luuramine käis distantsilt, kuulsime, et mees ja naine vestlesid soravas vene keeles.
Vahepeal vaatlesime kesklinnas veel mõnd kohta, kus kerjused tavapäraselt kerjavad. Tammsaare pargis koogutas end kunstlikult küüru ajanud naisterahvas kepi toel, käesolevat papptopsi demonstratiivselt väristades. Teine kerjus palus almust Toompeal vene kiriku ees. Iga annetuse peale tegi mees risti enda ette ja kummardas sügavalt.
Naasesime Ülemiste keskuse ette, kus polnud vahepeal midagi muutunud. Koeraga kerjus võttis jätkuvalt lahkelt raha vastu.
«Tööpäev» lõppes pea et kella pealt. Nii pakkis mees oma kompsud kokku, millele vahepeal oli lisandunud ka kotitäis head ja paremat Ülemiste keskuse toidupoest (küllap keegi helde inimene tegi oma annetuse toidukorvi näol). Kepi najal ajas mees end sirgu ja kõndis teosammul toidukärude katusealusesse, kust ühte kogu oma varanduse koos koeraga tõstis ja siis parkla tagumisse otsa jalutama asus.
Jõudnud Suur-Sõjamäe ja Tartu maantee risti, jättis mees ostukäru endast maha ja kõndis suvalisest kohast üle tee bussipeatusesse. Ühel hetkel võttis mees põuest mobiiltelefoni ja vestles paar sõna ning lõpetas seejärel kõne.
Edasi jätkus sõit linnaliini bussiga number 15. Estonia peatuses tuli mees maha ja suundus edasi Viru bussipeatusesse. Pärnu maantee ületamiseks ei pidanud mees jällegi vajalikuks kasutada temast 50 meetrit vasakul asuvat kõnniteed, vaid lonkis autode vahelt keset tipptunniliiklust Viru bussipeatuse suunas. Ka seal, kus mees bussi ootama jäi, jätkus asjaajamine telefonitsi.
Vaata lähemalt fotodelt ja videost.