Keskklassi erodeerumine on kriisijärgses läänemaailmas üha selgemalt tajutav. Tööturg polariseerub, väike hulk inimesi liigub keskelt ülespoole, märgatav osa allapoole. Sellele tendentsile on Austria kunstnik Lisl Ponger üles ehitanud näituse «Kaduv keskklass» («The Vanishing Middle Class»), mis on Viini Secessionis lahti veel märtsi lõpuni. Pikemat aega etnoloogia ja antropoloogia (kui poliitiliste praktikate) vastu huvi tundnud kunstnik näitab lääne keskklassi kaduva kultuurina, mille pärand on iroonilise «päästmisetnoloogia» (Rettungsethnologie) käigus üles seatud fiktiivseks muuseumiks.
Maarja Kangro: kaduv keskklass
«Päästetud» etnoloogilist materjali on rohkesti: odav indiaani peaehe («teise» mängimise kaudu kinnitatakse enese identiteeti), vitriinides Gucci kingakesed ja Apple’i tooted (loeb kaubamärk, mitte paljas ellujäämine), kohvilauake, mille taustaks on kunstniku püsikohviku interjöör; maketid öisest bürootööst ja puhkusest Kaimani saartel; kirjad maksuparadiisidest, laua- ja sportmängud.
Mängud kui reeglite läbimängimine on Pongeril erilise tähelepanu all: mängude kaudu õpetab keskklass järeltulijaile nii võitlusvaimu kui ka koostööd ning mängud ja mängukeskkonnad saavad ühel hetkel nii tähtsaks, et kaob vahe töö ja vaba aja vahel. Golfipallid kannavad pankade logosid. Läbi saalide liikudes adume, et näituse iva pole lihtsalt iseenese muuseumiobjektiks muutmise nali: väljapanekutest joonistub pilt, kuidas keskklass on söötnud kapitali, neoliberalistlikku majandussüsteemi, mis ta enese viimaks ära sulatab. Läänes hääbuv keskklass kasvab seevastu uutes majandustes, näiteks Hiinas, kus endast lugu pidav inimene odavat Made in China-toodangut ei kanna.