Homme Postimehes: sotsiaalministeerium hädas iseendaga

Sotsiaalministeerium.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Hädaministeeriumiks kutsutud sotsiaalministeerium on ise kroonilises vaevas: jagades kõige suuremat tükki, kolm miljardit riigieelarvest, on nende palgad peaaegu kõige madalamad ministeeriumide seas ning inimesi vahetub seal rohkem kui üheski teises.

Ülemöödunud aastal vahetus sotsiaalministeeriumis peaaegu iga neljas töötaja, varasematel aastatel vähemalt iga kaheksas. Arvudes tähendab see, et üle 250 töötajaga ministeeriumist lahkub aastas 40-60 inimest. Inimesed ikka liiguvad, kuid teistes ministeeriumides jäävad need protsendid halvemal juhul 10 protsendi piiresse.

«Minnakse tihti teistesse ministeeriumidesse või ka sotsiaalministeeriumi allasutustesse nagu näiteks haige- või töötukassasse, kus on suuremad palgad ja paremad töötingimused,» ütles üks endine ametnik.

Sotsiaalministeeriumi palgad erinevad teistest ministeeriumidest kohati isegi 400 euro võrra. Kui sotsiaalministeeriumi keskmine palk jäi 1300 euro kanti, siis näiteks rahandusministeeriumis oli see üle 1700 euro. Või kui võrrelda, siis isegi rahandusministeeriumi töölise palk on oluliselt suurem kui sotsiaalministeeriumi kõrgelt haritud nooremspetsialistil – esimesel keskmiselt üle 1000, teisel alla 900 euro.

Kuigi nii praegune minister Taavi Rõivas kui ka eelmine Hanno Pevkur kiitsid ametnike pühendumust ja professionaalsust, on nii praegused kui ka endised ministeeriumiametnikud kui ka sotsiaalteemadega väljaspool ministeeriumi tegelevad inimesed kriitilised: oma ala parimaid ei ole kehvavõitu palga ja töökeskkonna tõttu alati võimalik palgata.

Ministrid tulevad ja lähevad, aga igast nurgast kärisev Eesti sotsiaalsüsteem vajab põhjapanevaid reforme, mida tuleb ametnikel oma õlgadel kanda. Ilma poliitilise tahteta jäävad need venima ja teostamata. Alles kolm aastat tagasi allkirjastatud valitsuse koalitsioonileping edendab, aga ei nimeta ühtegi suurt reformi. Poliitiliselt mõistetav, sest sotsiaalala muudatused tekitavad ka parimate kavatsuste ja ettevalmistuse puhul inimestes ebakindlust ja pahameelt, mis valimistel hääled konkurentidele viivad.

Pikemalt loe teisipäevasest Postimehest!

Tagasi üles