/nginx/o/2010/06/07/381288t1hd8c1.jpg)
Tartus peetud koduse rannavõrkpalli karikasarja avavõistluse kindlalt võitnud Kristjan Kais – Oliver Venno võivad head tulemust näidata ka järgmisel nädalal Praha MK-etapil.
Tellijale
Venno näitas liival suurt potentsiaali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui siinkirjutaja Vennot saalikoondisega mai viimasel nädalalõpul Tübingenis EM-valikturniiril nägi, jätsid 209 cm pikkuse diagonaalründaja aeglased liigutused ja pehmed löögid hinge kahtluse, kas meie parim võrkpallur ei peaks võtma aja maha ning kurnavast hooajast korralikult taastuma.
Nädal hiljem oli Venno Tartus justkui ümber sündinud, näidates Raekoja platsil peetud turniiril kaasa elanud kodupublikule, et rannavõrkpallis ülipikka kasvu mängijal pole raskusi kõhuli liiva sisse viskumisega ja servi vastuvõtt on täpne hoolimata sellest, et viimati tegeles ta selle elemendiga tõsiselt kaks aastat tagasi Kristo Kolloga mängides.
«Saalivõrkpallist tekkis tüdimus juba Sloveenias. Ma ei jõudnud ega tahtnud pingutada,» meenutas Bledi ACH hingekirja kuuluv pallur. «Rannavõrkpall on hoopis teistsugune mäng. Suvel võtan seda nii tõsiselt kui võimalik. Treenime põhiliselt kaks korda päevas, kuid aasta ringi pole mul suurt soovi rannavõrkpalliga tegeleda.»
Kais manitses
Kõik viis mängu 2:0 võitnud Kais–Venno alistasid finaalis Läti paari Arturs Kiselevs – Toms Vanagsi 2:0 (14, 12). Raskeimaks katsumuseks hindas Venno pääsu eest poolfinaali peetud mängu mullu Kristiansandi MK-l 9. koha saanud lõunanaabrite Martinš Plavinši – Janis Šmedinšiga.
Lähedal oli finaal, kus Kristjan Kais saanuks mängida seitse aastat väldanud pausi järel oma endise paarilise, venna Kaarel Kaisi vastu. Kaarel Kaisil – Argo Arakul oli poolfinaalis teises geimis Kiselevsi–Vanagsi vastu kolm matšpalli, kuid pidid sellegipoolest vastu võtma kaotuse 1:2.
Kolmapäeval Kaisiga esimese treeningu teinud Venno saab oma võimeid ala absoluutse tipuga võrrelda järgmisel nädalal Tšehhimaa pealinnas toimuval MK-l, kus nii neil kui ka Rivo Vesikul – Karl Jaanil on koht põhiturniiril. Esimest korda ajaloos on kaks Eesti meespaari 32 parema seas!
«Vennol on väga suur potentsiaal. Lisaks andekusele on ta kõva töömees,» kiitis 34-aastane Kais 14 aastat nooremat partnerit, kuid manitses poolehoidjaid kannatlikkusele. «Vennol on veel pikk tee minna. Tartus saime bloki ja kaitse koostööga palju punkte, sest vastased polnud kõige võimsamad. Neil rünnakuil, mis Venno üle bloki maha lõi, on MK-sarjas käed vahel ning suur varu on meil tugeval hüppelt servil, mida me nüüd ei kasutanud. Näis, kuidas näeb meie mäng välja siis, kui kõrgetasemelised vastased meid tule alla panevad. Võidud Eestis ei näita midagi.»
Õed võitsid naiste turniiri
«Kais–Venno olid teistest peajagu üle,» lisas Kaarel Kais. «Minu hinnangul on Rivo Vesiku (Kristjan Kaisi eelmine paariline – toim) mänguklass praegu Venno omast üle. Suurt varu näen Vennol pallingul ja blokis – rannavõrkpallis peab käsi teistmoodi asetama.»
Laupäeval Tartus peetud naiste turniiri võitsid oodatult kaksikõed Natalja ja Polina Bratuhhina, kes lõid finaalis Mari-Liis Graumanni – Anu Ennokit 2:0 (9, 14). See, et esimest aastat koos mängivad Graumann–Ennok nii kaugele jõudsid, on väikene ime, sest õlatrauma tõttu sai esimesena nimetatu rünnata ainult vasaku käega, kuid vastased ei osanud seda piisavalt ära kasutada.
«Kuigi me pole ülikooli lõpetamise tõttu väga palju liival harjutanud, aitas meid tugev füüsiline ettevalmistus. Ka tugev tuul oli meile meele järele,» ütles Polina Bratuhhina.