Eestis on naistel kõige enam diagnoositud vähkkasvaja rinnavähk ning iga päev kuuleb kaks inimest tohtrilt seda diagnoosi. ITK rinnakabineti arsti Gabor Szirko sõnul oleme Euroopas kõige viimane riik rinnavähi avastamises, kusjuures olemas on meil nii asjatundlikud arstid, ravimid kui ka tehnika, puudu on vaid inimeste teadlikkus.
Szirko toob näiteks haigekassa kulul toimuva rinnavähi sõel-uuringu, kuhu kutsutakse 50+ vanuses naisi sünniaastate järgi. Kuigi tegemist on tasuta uuringuga, mis ei nõua inimeselt midagi muud peale kohaletulemise vaeva, jätab kolmandik kuni pool kutse saanutest uuringule minemata. Näiteks Rootsis, kust rinnavähi varajane avastamine ning vastav teadlikkus 40 aastat tagasi alguse sai, reageerivad sellisele kutsele neli viiendikku kutse saanud naistest. «Sellist mõtet, et sain 20-aastaseks ja peaksin laskma iga paari aasta tagant spetsialistil oma rindu kontrollida ning lähen selleks perearsti juurde, ei tule naljalt Eesti inimestel pähe,» ütleb Szirko.