Politoloog: olen saanud Venemaalt signaale, et Baltimaad võivad olla järgmised

TÜ politoloog Karmo Tüür.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Tartu Ülikooli politoloog Karmo Tüür ütles, et külma sõja aegse maailmakorralduse juurde tagasi pöörduda sooviv Venemaa ei piirdu vaid Krimmi okupeerimisega ning temani on jõudnud signaale, et Venemaa järgmiseks sihtmärgiks võivad olla Balti riigid.

Tüür rääkis Vikerraadiole antud intervjuus, et on Vene kolleegidega Venemaa juhi Vladimir Putini käitumist analüüsida püüdnud ja tõdenud, et seejuures ei piisa enam politoloogilisest käsitlusest, vaid pöörduma peaks meditsiini poole.

«Ei saa kindel olla, et see on kõik, et see asi on läbi ja peatatakse. Pigem vastupidi – taasleitud sisemine enesekindlus ja järjest süvenev kindlus, et lääs on agar midagi enda huvides tegema, aga peaaegu võimetu Venemaale vastu hakkama,» nimetas Tüür faktoreid, mis ennustavad Venemaa agressiooni jätkumist. Tema hinnangul tekitab lääneriikide praegune passiivsus Venemaas tahtmise proovida, mida veel teha võib.

«Nii et karta on, et juhtub midagi veel. Mis see «veel» on? Eks kõik näitavad näpuga eelkõige Balti riikide peale – ka mulle on Venemaalt konkreetselt selliseid signaale antud, et teie olete järgmised – aga on üsna suur tõenäosus, et see võib olla hoopis Kasahstan,» rääkis politoloog.

Ta selgitas, et Kasahstani on juba sisse viidud täiendavaid vägesid ja Venemaa räägib põhjapoolsete oblastite venekeelsete kodanike kaitsmisest. «Arvata on, et midagi juhtub veel, aga mis täpselt, seda ei tea mitte keegi ja võib-olla ei tea isegi mitte Putin,» tõdes politoloog.

Tema sõnul on lääs meister Venemaa hirmutamises, aga millegi ärategemiseks võimekus puudub ja sisulisi samme on praegu teinud vaid USA. «Venemaa tuleb tagasi külma sõja aegse maailmakorralduse juurde, väites seda, et meie mängime võrdselt USAga ja kui nemad teevad nii, siis meie teeme naa. Ja nad ootavad ka reaktsiooni, vastust või heakskiitu USA poolt, uskudes suhteliselt põhjendatult, et Euroopa on mannetu ja ega Euroopa-poolsed sanktsioonid pole seni ka kuigi veenvad olnud,» kirjeldas Tüür.

 
Tagasi üles