IRL ei toeta riigikogus valmivat kooseluseaduse eelnõu

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Opositsiooni jäänud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioon teatas, et ei toeta endiselt plaani lubada nii vastassoost kui samast soost inimestel oma kooselu ametlikult registreerida.

Varemgi samal seisukohal olnud saadikurühm teatas, et parim viis mehe ja naise vahelise kooselu registreerimiseks on abielu ning nende hinnangul ei ole õige tekitada selle kõrvale poolikuid lahendusi. Saadikute sõnul puudub kooseluseaduse järele vajadus, sest pea kõik valdkonnad on juba kehtivates seadustes õiguslikult reguleeritud.

«Mis puudutab samasoolisi paare, siis IRL ei toeta samasooliste paaride abielulise või vabaabielulise kooselu seaduslikku reguleerimist. Igasugused ühiskonna väärtusi ümber korraldavad sammud eeldavad laiemat ühiskondlikku konsensust, mida täna selles küsimuses saavutatud pole,» teatas erakonna pressiesindaja.

Fraktsioon juhtis ühtlasi tähelepanu, et eelmistel riigikogu valimistel ei tõstatanud samasooliste kooselu ega lapsendamisõiguse teemat ükski erakond, mistõttu poleks valijate suhtes aus nii põhimõttelist küsimust parlamendis enne järgmisi valimisi menetleda. «IRLi fraktsioon leiab, et põhiline küsimus on täna hoopis selles, kuidas seadustega tagada mehe ja naise vabaabielus sündinud laste õiguste parem kaitse,» märkis partei.

Kooseluseaduse eelnõu valmistab riigikogus ette kõiki parlamendierakondi hõlmav töögrupp, kuhu kuuluvad reformierakondlased Rait Maruste ja Imre Sooäär, sotsiaaldemokraadid Jaak Allik ja Andres Anvelt, keskerakondlased Olga Sõtnik ja Mailis Reps ning IRLi kuuluv Liisa-Ly Pakosta.

Poliitikud viitavad eelnõu vajadusest rääkides asjaolule, et suur hulk paare elab Eestis vabaabielus ja väljaspool abielu sünnib ka üle poole lastest. Sellised arengud on nende sõnul kaasa toonud vajaduse reguleerida kooselu õiguslikke tagajärgi ning kaitsta kooselusuhtes nõrgemat poolt.

Sooääre sõnul on plaanitava eelnõu põhiline eesmärk tagada nende kümnete tuhandete inimeste põhiõigused, kes elavad koos, kuid abielluda ei soovi. «Kui neist ühega midagi juhtub, tekivad pärimisprobleemid, hooldusprobleemid. Kooseluseadus püüab kõiki neid probleeme lahendada,» ütles ta eile Postimehele.

Sooäär avaldas lootust, et eelnõu kõigis detailides õnnestub kokkuleppele jõuda juba lähinädalatel. Tema sõnul on töögrupi eesmärk kokku panna eelnõu, mis vastaks ühiskonna ootustele ning millel oleks kõigi erakondade toetus.

Igal juhul soovivad poliitikud anda kõigile Eestis elavatele paaridele võimaluse oma kooselu registreerida. Selleks peaksid elukaaslased sõlmima notari juures kooselulepingu, kus tuleks valida varasuhe ning saaks kokku leppida ka näiteks pärimise küsimustes. Lepingu sõlmimisega kohustuksid elukaaslased üksteist vastastikku ülal pidama ja toetama.

Ühe versiooni kohaselt võiks seadus vastuvõtmise korral kehtima hakata järgmise aasta 1. juulist.

Mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise võimalusi asus justiitsministeerium analüüsima juba 2009. aastal. 2011. aasta mais juhtis ka õiguskantsler tähelepanu, et praegune õigusraamistik ei taga elukaaslaste õiguste kaitset ning olukord, kus on reguleerimata samasooliste inimeste kooselu, pole põhiseadusega kooskõlas.

Sama aasta augustis pakkus justiitsministeerium parlamendiparteidele kooselu reguleerimiseks välja neli valikuvarianti, mille kohta laekunud arvamuste ja ettepanekute põhjal koostati kooseluseaduse kontseptsioon. Hiljem on ministeerium korduvalt kinnitanud soovi teemaga edasi tegeleda.

Tagasi üles