Elektrist on inimestel ikka nii rõõmu kui muret. Muret on sellepärast, et elektriturg on avatud ja elekter on kallis, et Sandor Liive palk on kõrge, et näpud võivad kogemata sattuda pistikusse. Rõõmu tuntakse aga sellepärast, et tänu elektrile on meil elektriauto, blender, elektritool, elektriline muusika jne.
Elektrist on tehtud aja jooksul palju laule, ameerika rahvuspoeet Walt Whitman ülistas keha elektrilist, Beethoven ütles, et ta on elektriline inimene; mõne arvates peitub elektris lausa maailma hing, essents, süda ja et elekter on vanem kui meie. Eesti kirjandusliku postmodernismi üheks iseloomulikumaks teoseks peetakse Mati Undi romaani «Öös on asju», mille näiline kese on samuti elekter.