Pilk klantspildi taha

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nele Soovälja nutikas lähenemine kahele erinevale, kuid siiski sarnasele lavastusele. Draamateatri laval näeb korraga nii hiiglaslikke kui ka tillukesi toole-laudu, linnateatrisse on loodud armas lapsepõlvemaailm. Esimesel fotol näitleja Veiko Tubin, teisel fotol alumises toas Robert Annus, üleval Britta  Soll ja Ursula Ratasepp.
Nele Soovälja nutikas lähenemine kahele erinevale, kuid siiski sarnasele lavastusele. Draamateatri laval näeb korraga nii hiiglaslikke kui ka tillukesi toole-laudu, linnateatrisse on loodud armas lapsepõlvemaailm. Esimesel fotol näitleja Veiko Tubin, teisel fotol alumises toas Robert Annus, üleval Britta Soll ja Ursula Ratasepp. Foto: Siim Vahur

Eesti depressioonilugudes kordub   iseenda eluga mitte toime tulevate vanemate alkoholilembus.

Nad kõik on noored. Kõige vanem on sündinud 1976. aastal ja noorim 1995. Nende kodu on Eestis. Neile on antud kõik võimalused. Nad on saanud käia koolis, neil on töö, perekond. Kaugelt vaadates paistab kõik korras olevat.

Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri ühislavastused «Varesele valu» ja «Harakale haigus» aga ei lase meil eemalt vaatajaks jääda. Kardinad tõmmatakse eest ja neliteist inimest seisavad meie pilkude all halastamatult alasti ja räägivad katsumustest, mis on ühe tegelase sõnul hullemad kui sõda – sest sõda tuleb väljast, kuid need kannatused sinu enda seest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles