Kalle Muuli: esimesed valimised

Valimised Õismäel. Foto: Peeter Langovits

Veerand sajandit tagasi täitsid leheveerge NSV Liidu rahvasaadikute kongressi valimiste järelkajad – Rahvarinne ja kompartei tähistasid võitu, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei istus solvunult nurgas ja kinnitas, et eestlastel pole vaja oma esindajaid Moskvasse saata.

26. märtsil 1989 toimunud valimisi on raske nimetada vabadeks, aga esimesed valimised olid need ENSVs ja ilmselt ka terves NSV Liidus kindlasti. Esmakordselt oli ühele saadikukohale üles seatud mitu kandidaati ja esmakordselt tehti tões ja vaimus valimiskampaaniat.

NSV Liidu rahvasaadikute kongress oli NLKP peasekretäri Mihhail Gorbatšovi leiutis. See pidi andma kompartei võimule demokraatliku aluse. 1988. aasta lõpul jõustunud konstitutsiooniparandustega ette nähtud kongressi suuruseks oli 2250 saadikut. Kuid neist kõigest 1500 saadikut valis rahvas, ülejäänud 750 olid ühiskondlike organisatsioonide delegaadid. Säärane delegeerimistrikk pidi andma keskvõimule ka vabadel valimistel soovitud tulemuse.