Eesti 15-aastased õpilased on probleemilahendusoskustelt maailma parimate hulgas, olles 44 uuritud riigi seas 12. kohal, näitab värskelt avaldatud PISA 2012 probleemilahendamise oskuste test.
Eesti õpilased on probleemilahendamise oskuselt 12. kohal
1. aprill 2014, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Test on eelmisel aastal avalikustatud PISA 2012 põhiuuringu innovaatiline osa, millega ei pandud proovile mitte aineteadmisi, vaid oskust loovalt olukordadega toime tulla.
Testi tulemuste kohaselt on kõige kõrgem probleemilahendamise oskus Singapuri õpilastel. Neile järgnevad Korea ja Jaapani noored. Eesti õpilased on 44 riigi võrdluses 12. kohal, Euroopa riikide seas on Eesti kolmandal positsioonil.
Eestis on täiskasvanute probleemilahendamise oskus õpilastega võrreldes madalam. Meie tulemus sarnaneb Suurbritannia, Saksamaa, Tshehhi ja Prantsusmaaga.
Ligi 85 protsenti Eesti õpilastest jõudis vähemalt baas- ehk teisele tasemele. 11,8 protsenti Eesti õpilastest on tippsooritajad ehk 5. ja 6. saavutustasemel. Sealjuures ei ilmnenud suurt erinevust poiste ja tüdrukute oskuses probleeme lahendada.
Sotsiaalmajanduslik taust ei mõjuta laste võimet probleeme lahendada, kuid seda mõjutab vanemate ametikoht. Kui vanemate ametikohaks on näiteks tippspetsialist või juht, siis nende lapsed saavad selle testi lahendamisega paremini hakkama.
Parimad probleemilahendajad on linnakoolides, eriti suurlinnakoolides. Ühtlasi näitas test, et Eesti lapsed on väga sihikindlad – rohkem kui OECD riikide noored keskmiselt. Nad ei anna raskuste ületamisel kergesti alla.
Probleemiks on vene ja eesti koolide tulemuste suur erinevus. Eesti vene õppekeelega koolides on probleemilahendamise oskuse sooritus madalam: keskmine sooritus on 49 punkti madalam kui eesti õppekeelega koolides. Need õpilased aga, kes ei räägi kodus eesti keelt, aga õpivad eesti koolis, saavutasid eestikeelsete õpilastega sarnaseid tulemusi.
«See uus õppelähenemine, kus õpitakse päheõppimise juurest rohkem õpilaste kaasamisse. See on toimunud vene koolides kahjuks aeglasemalt kui eesti koolides,» ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. «Positiivne on aga see, et Eesti koolisüsteem suudab tasandada sotsiaalset ebavõrdsust.»
Probleemilahendusoskuste uuringu näidisülesandeid saab näha siit.