:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7529323t1he4aa.jpg)
/nginx/o/2013/06/28/1859048t1hdf6d.jpg)
Väljaränne sõltub palgatasemest ja see omakorda tööviljakusest, selgitab statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell. Seepärast ongi võtmeküsimus, kuidas tuua Eestisse tööd, mille eest rohkem makstakse.
Tellijale
Siim Krusell: väljarände vastu aitab kallim töö
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamised tööturgu iseloomustavad näitajad on hõive ja töötus. Kui heidame pilgu kümne aasta tagusesse aega ehk näiteks aastasse 2003, võiks vaid neist kahest näitajast lähtudes öelda, et Eesti tööturu tervis on parem. Võrreldes 2003. aastaga oli tööhõive määr oli üle viie protsendi kõrgem ning töötuse määr ligi kaks protsenti madalam. Päris nii mustvalge pilt muidugi pole, tööturg on märksa komplekssem kui nende kahe näitaja kaudu nähtu, ning mis veelgi olulisem – tööturul toimuvaid protsesse mõjutavad tugevalt teised valdkonnad.
Keskpikas ja pikas perspektiivis on praegu ja edaspidigi tööturu kontekstis olulised rahvastikuprotsessid. Eesti rahvastik teadupärast aina väheneb, seda nii negatiivse iibe kui ka väljarände tõttu. Lisaks töötab arvestatav osa inimesi välismaal.