Islamistlik Fethullah Güleni Liikumine on Eestis aktiveerunud

Minarett pooleldi varjutatud kuu taustal.

FOTO: Reuters / Scanpix

Kaitsepolitsei andmetel on Eestis alates 2010. aastast aktiveerunud Türgi päritolu vastuolulise kuulsusega islamiorganisatsiooni Fethullah Güleni Liikumise tegevus.

Kuigi Fethullah Güleni õpetus räägib demokraatia olulisusest ja eri religioonide dialoogist, on mitme allika väitel liikumise eesmärk kehtestada Türgis islamistlik riigikord.

Fethullah Güleni Liikumise (Fethullah Gulen Movement, FGM)  esimesed katsed laieneda oma tegevusega Eestisse toimusid juba 2005. aastal. Kui algul seisnes liikumise tegevus üksnes türgi keele ning kultuuri õpetamises erinevatele huvirühmadele, siis 2010. aastal koos uue esindaja saabumisega muutus ka FGMi siinne tegevus oluliselt aktiivsemaks, kirjutab kaitsepolitsei värskes 2013. aastat käsitlevas aastaraamatus.

Tallinnas avati FGMi suursponsori Baklavaci Güllüoglu tütarettevõte ning asutati ühendus EESTÜRK. Igal aastal korraldatakse türgi keele olümpiaade ning ärieliidile ja avaliku elu tegelastele vastuvõtte Türgis.

«Hetkel võib täheldada FGMi siinse allorganisatsiooni EESTÜRK aktiivsemat tegevust eelkõige Türgi tudengite vahendamises Eesti ülikoolidesse, millega on kaasnenud ka teatav mõjutustegevus Eesti ülikoolide ja kohalike omavalitsuste esindajate ning ärimeeste ja kultuurieliidi seas. Vaatamata ühendavale religioonile, on jäänud FGMi liikmete kontaktid kohaliku moslemikogukonnaga üldisteks,» seisab kaitsepolitsei aastaraamatus.

FGM on rahvusvaheline liikumine, mis juhindub Türgi päritolu islamiõpetlase Fethullah Güleni õpetusest. Tegemist on vastuolulise isikuga Türgi poliitikas, kes oli 1999. aastal kohtu all süüdistatuna valitseva võimu kukutamise katses. Sellest ajast alates on ta elanud eraklikult Ameerika Ühendriikides Pennsylvania osariigis. Gülen esindab sunnimoslemi õpetlase Said Nursi islamiharu ning tegeleb selle moderniseerimisega. Ta rõhutab oma õpetuses teaduse, religioonidevahelise dialoogi ja demokraatia olulisust. Religioonidevahelise dialoogi all mõtleb Gülen kristlaste, moslemite ja juutide dialoogi. Demokraatiana kujutleb ta sellist riigikorda, kus valitseb mitmeparteisüsteem ning demokraatia ja islam on omavahel sümbioosis. Õpetuses on olulisel kohal mõisted armastus, rahu, tolerantsus, kaastunne, kaasamine, humaansus ja andestamine.

Vaatamata oma näilisele avatusele on FGMi näol tegemist kinnise organisatsiooniga, kus väljareklaamitava religioonidevahelise dialoogi, äripartnerluse ning kultuuri edendamise varjus tegeletakse peamiselt oma islamiõpetuse levitamise, uute liikmete värbamise ning organisatsiooni toimimiseks vajalike ressursside hankimisega, märkis kaitsepolitsei.

FGMil on palju toetajaid Türgis ja Kesk-Aasias ning nende arv kasvab ka mujal maailmas. Täpne liikumise toetajate arv on teadmata, kuid eri allikate hinnangul võib see olla mitu miljonit. FGMi liikmed on välisriikides rajanud sadu koole, milles antakse muuhulgas ka FGMi ideoloogia õpetust. Samuti on FGMi liikmed loonud suure meediaimpeeriumi, kus on mitmed telejaamad, ajalehed ja ajakirjad.

Hoolimata asjaolust, et liikumine ei propageeri äärmusliku, vägivaldsusele kutsuva islami levikut, seisneb selle kaugem siht riiklikes institutsioonides ning valitsevates poliitilistes ringkondades positsioonide loomises, mis võimaldaks hilisemates olukordades protsesse endale sobivas suunas juhtida, nagu see peegeldub ka senises valitsuskriisis Türgis.

2011. aasta märtsis arreteeriti seitse Türgi ajakirjanikku, kuna nad kirjutasid raamatut «Imaami armee» milles nad väitsid, et FGMi liikumine on infiltreerunud riigi julgeolekujõududesse. Pärast arreteerimisi konfiskeeriti kõik raamatu materjalid. Juba enne seda juhtumit levisid Türgi meedias kuuldused, et FGM kontrollib Türgi meediat ning dikteerib juurdlusi, mis seotud FGMi vastaste isikutega. Näiteks 2010. aastal arreteeriti Türgis üks politseiülem, varasem FGMi toetaja, selle eest, et ta avaldas raamatu, milles kirjeldas, kuidas see liikumine on imbunud politseisse.

FGMi kirjeldatakse avalikes allikates kui range sisedistsipliiniga organisatsiooni, mis värbab uusi liikmeid enese loodud haridussüsteemi kaudu. Samuti on väidetud, et iga linn Türgis on vastutav mingi kindla riigi eest – näiteks Ankara FGMi liikmed vastutavad tegevuse eest Aserbaidžaanis ja Turkmenistanis. Nende linnade ärimehed on seega kohustatud eraldama raha FGMi tegevuseks vastavates riikides.

Siinkohal tuleb mainida, et sellistesse avalikesse allikatesse tuleb suhtuda küllaltki allikakriitiliselt, rõhutas kaitsepolitsei.

FGMi tegevus välisriikides seisneb esialgu positsioonide loomises äri- , kultuuri- , haridus- ja poliitilise eliidi seas. Kui on loodud hästi toimivad ja tulusad sidemed, siis tavaliselt nõutakse toetust FGMi kooli rajamiseks konkreetses riigis. Välismaised meediaallikad on väitnud, et FGM on nagu sekt, mis üritab pidevalt oma mõjuvõimu Türgis ja välisriikides laiendada ning selle lõppeesmark on Türgis islamistliku riigikorra kehtestamine ja FGMi ideoloogia levitamine välisriikides, kirjutab kaitsepolitsei oma värskes aastaraamatus.

Sellised väited on ärevust tekitanud mitmete ilmalike türklaste seas. Näiteks korraldati 2013. aastal USAs mitu FGMi vastast meeleavaldust, mille käigus väideti, et Fethullah Gülen on isik, kes tahab Türgis kehtestada islamistliku režiimi. Selleks on Gülen avanud koole, kus noortele sisendatakse ekstremistlikku maailmavaadet.

Viimastel aastatel on Eestit külastanud ning siinse moslemikogukonnaga kontakte loonud mitu välismaa islamiorganisatsiooni. Nende eesmärgiks on olnud fundamentaalse islami levitamine, liikmete värbamine ja kohaliku kogukonna materiaalne toetamine.

Kaitsepolitsei on oma varasemates aastaraamatutes maininud põhiliselt Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide päritolu organisatsioone – Awqaw General Trust, Al-Waqf Al-Islam, Muslim World League ning lisaks veel Jamaat Tabligh ja World Assembly of Muslim Youth.

Tagasi üles