Riigikogu põhiseaduskomisjon nõustus ideega laiendada alaealiste õigust topeltkodakondsuse säilitamisel, kuid seadusemuudatuse ettepaneku teinud Sotsiaaldemokraatlik Erakond peab muutma eelnõu ning sellega uuesti komisjoni ette tulema.
Komisjon toetas topeltkodakondsuse laiendamist lastele
15. aprill 2014, 17:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Komisjon oli toetav idee algse eesmärgiga, et alaealistelt ei võetaks riigi sunnijõuga ära naturalisatsiooni korras saadud Eesti kodakondsust,» märkis põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste riigikogu pressiteenistuse teatel. «Kuid eelnõu tekst ja algne idee ei läinud päris kokku.»
Riigikogu endise liikme ja praeguse haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski algatatud eelnõu kohaselt oleks seadusemuudatus lubanud topeltkodakondsuse säilitamist isikutel, kellel muu riigi kodakondsusest loobumine on võimatu, ohtlik või ebamõistlikult keeruline.
Komisjon eelistas siiski pigem piirduda topeltkodakondsuse laiendamisega vaid naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud alaealiste osas.
Kehtiva kodakondsuse seaduse järgi ei tohi Eesti kodanik olla samal ajal muu riigi kodakondne. Vastasel korral alustab politsei- ja piirivalveamet Eesti kodakondsuse kaotamise menetlust. Erandiks on lapsed, kes on saanud kahe riigi kodakondsuse sünnijärgselt, nemad peavad 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.
Eelnõu kohaselt on esinenud juhtumeid, mil kahe määratlemata kodakondsusega vanemate Eestis sündinud laps on saanud Eesti kodakondsuse lihtsustatud naturalisatsiooni korras.
Seejärel on lapse vanem astunud Vene Föderatsiooni (VF) kodakondsusesse ning VF ametiisikute soovitusel võtnud ka Eesti kodanikust lapsele VF kodakondsuse, teadmata Eestis valitsevast topeltkodakondsuse keelust.
Selle sammuga on laps muutunud Eesti ja VF topeltkodanikuks ning rikub Eesti seadust. Politsei- ja piirivalveametil tekib seadusejärgne kohustus algatada Eesti kodakondsuse äravõtmine.
Seejuures saab VF kodakondsusest loobuda vaid sel juhul, kui üks lapsevanematest on muu riigi kodanik, kelleks aga Eesti määratlemata kodakondsusega isikuid ei peeta.
Põhiseaduskomisjon nõustus, et tulevikus võiks edasi arutada ideed, mille järgi laieneks topeltkodakondsuse sälitamise õigus lisaks sünnijärgselt topeltkodanikeks saanutele ka neile lastele, kes on Eesti kodakondsuse saanud naturalisatsiooni korras ning omandanud lisaks mõne teise riigi kodakondsuse.
Samas peavad ka nemad 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.