2007. aastal tellitud jäämurdja ei pidanud tulema liiga suur ega ülemäära võimsa jääklassiga, kinnitas veeteede amet.
Amet: tellitud jäämurdja ei pidanud tulema üleliia suur ega võimas
28. aprill 2014, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veeteede amet tõi oma tänases teates esile mõningaid fakte, mis olid jäämurdja hanke sõlmimise ajal olulise tähtsusega.
Veeteede amet kuulutas 2007. aastal mitmeotstarbelise jäämurdja projekteerimiseks välja avatud riigihanke, mille dokumendid võttis välja seitse firmat ning pakkumise tegid kaks Soome projekteerimisbürood, mis kuuluvad omal alal maailma tippklassi.
«Riigihanke läbiviimise ajal ei leidnud ükski asjast huvitatud pool, et hanketingimused oleksid olnud kas liiga karmid, tähtaeg liiga lühike või oleks esinenud muid mittevastavusi. Vaidlustusi ei esitatud, kuigi hankedokumentide väljavõtjate hulgas oli ka kaks õigusbürood ja üks advokaadibüroo,» märkis veeteede amet tänases teates.
Riigihanke võitis firma Aker Arctic Technology Inc, kes on projekteerinud ligikaudu 60 protsenti maailmas ehitatud jäämurdjatest. Lepingu maksumus oli 5,9 miljonit eurot ja selle eest pidi projekteerija valmistama ette tehnilise dokumentatsiooni jäämurdja ehituse riigihanke väljakuulutamiseks, alustama tehnilise projektiga peale laevaehitaja välja valimist ja teostama projektijärelevalvet kuni jäämurdja valmimiseni.
Riigihanke järgi ei planeeritud ehitada eriliselt suurt jäämurdjat. Ameti kinnitusel tõendab seda projekteerija poolt Veeteede Ametile 30.05.2008 aktiga üle antud laevaehituse riigihanke väljakuulutamiseks vajalik tehniline dokumentatsioon.
Uue laeva pikkuseks oli kavandatud 111 meetrit ja laiuseks 24 meetrit, mis ahtriosas oleks laienenud 28 meetrini, et võimaldada teha laiemat jääkanalit, teenindamaks suuri kaubalaevu ja tankereid, mille pikkus võib ulatuda üle 300 meetri ja laius üle 40 meetri.
Laevale kavandatud jääklass DNV ICE-10 vastab Läänemere kõige tugevama jääklassi nõuetele ja annab jäämurdjale võimaluse soojal ajal siseneda arktilistesse vetesse. Tallinna Sadama soetatud jäämurdja Botnica laius on 24 meetrit ja jääklass samuti DNV ICE-10.
«Ekslik on nimetada seda jääklassi arktiliseks ja meie tingimustesse liialt suureks, sest arktiliste jääklasside märkimisel kasutatakse sõna POLAR. Võrdluseks võib tuua soomlaste mitmeotstarbelised jäämurdjad Fennica ja Nordica – need on 116 meetri pikkused ja 26 meetri laiused ning omavad jääklassi DNV POLAR-10. Aatomijäämurdjad on aga hoopist kõrgemast klassist, keskmiselt 150 meetrit pikad ja 30 meetrit laiad ning võimelised aastaringselt arktilistes tingimustes,» märkis veeteede amet. «Planeeritav uus jäämurdja oli võrdväärne või isegi väiksem kui teised siinkandis olevad mitmeotstarbelised jäämurdjad,» lükkab amet tagasi väited, nagu oleks tellitud arktilise jääklassiga murdja.
Samuti on esitatud erinevaid teooriaid uue jäämurdja maksumuse planeerimise osas. «Kui 2005. aastal alustati uue jäämurdja tellimise ettevalmistamist, siis selle aja hindades pakkusid eksperdid hinnaks ligikaudu 1,1 miljardit krooni ehk 70 miljonit eurot. 2007. aastal, kui oli saabunud buum ka laevaehitusturul, pakkusid riigihankes osalenud projekteerijad laeva orienteeruvaks hinnaks 110 miljonit eurot, mis on 2014. aastaks siiski tõusnud. Seda kinnitab ka Soome riigi tellimusel ehitatava uue, 25 meetri laiuse jäämurdja hind, mis kujunes 123 miljoni euro suuruseks,» selgitas veeteede amet oma teates.
«Uue jäämurdja projekteerimislepingut ei pea lõpetama sellepärast, nagu oleks tegu liiga suure või utoopilise laevaga. Kavandatud oli normaalsete mõõtudega ja jääklassiga jäämurdja, mis sobis Eesti jäämurdmise vajadustega, ainsaks takistuseks tööde jätkamisel olid 2008. aasta eelarvekärped,» põhjendas amet.
Olukord muutus 2012. a. sügisel, kui Tallinna Sadam AS soetas 1998. aastal ehitatud multifunktsionaalse jäämurdja Botnica ja sõlmis Eesti riigiga pikaajalise jäämurdeteenuse osutamise lepingu. «Kuna Botnica mõõtmed on ligilähedased kavandatud uue jäämurdja omadega ja arvestades jätkuvat riigieelarve olukorda, siis ei ole hetkel võimalik seda projekti jätkata.»
Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist saadud juhisele on lepingu lõpetamise soov firmale Aker Arctic Technology Inc välja saadetud. «Pärast tasaarveldust tehtud tööde ning aastatel 2008–2014 lepingu hoidmise summade mahaarvamist tagastatakse Eesti riigile 796 500 eurot (vastavalt lepingule),» kinnitas veeteede amet.
«Kuna kahe suure jäämurdja omamine ei ole praeguses olukorras otstarbekas ja riigihankega sõlmitud lepingu muutmine või üleandmine on praktiliselt võimatu, siis projekteerimislepingu lõpetamine võimaldab Eesti riigil astuda järgmine samm, tellides jäämurdeteenust äriühingult, kes juba ise määratleb, millise funktsionaalsusega jäämurdja ta ehitab,» lisas veeteede amet.
Postimees kirjutas eelmisel nädalal, et riik raiskas vähemalt 700 000 eurot arktilise jäälõhkuja projekteerimisele, mida kunagi ei ehitata. Artikli kirjutamise ajal suunas veeteede amet teema kommenteerimise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.