Laaneots: eestlastel on vanemohvitseridele kõrged ootused

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots Sõjamuuseumis vanemohvitseridele auastmetunnuseid andmas.

FOTO: Kaitseväe peastaap

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis täna keskpäeval Eesti Sõjamuuseumis üle vanemohvitseride auastmetunnused ning kaitseväe teenetemärgid.

«Eesti rahval on ohvitseride, eriti vanemohvitseride suhtes kõrged ootused ja suur usaldus. Vanemohvitserid moodustavad oma hariduse, teadmiste ja kogemusega iga sõjaväe aju. Just teis on ja teie lootegi Eesti sõjalise riigikaitse tarkuse,» ütles kindralleitnant Ants Laaneots enne auastmetunnuste kätte andmist.

«Maailmas on sajandeid ohvitsere hinnatud pühendumuse järgi. Sõnad au, kohusetunne, distsipliin, seltsimehelikkus, lojaalsus, truudus, vaprus, kodumaa-armastus ja eneseohverdus ei ole meile, ohvitseridele, tühipaljad sõnad. Need sõnad iseloomustavad kõige selgemini meie teenistust. Ohvitserid on eelkõige missioonitundega inimesed, kes teenivad riiki ja rahvast, mitte raha,» rääkis Laaneots.

Kindralleitnant Laaneotsa sõnul ei ole vanemohvitsere võimalik tänavalt värvata, vanemohvitseriks kasvamiseks ja arenemiseks on tarvis aega. Enamik tänaseid vanemohvitsere on saanud oma hariduse teistes kõrgemates õppeasutustes, sest rahvusliku Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli taas käima panek nõudis taasiseseisvunud Eestis rohkem aega kui Sõjakooli loomine Eesti riigi algusaastatel Vabadussõjas.

«Enamik teist liitus kaitseväega südame sunnil, armastusest vabaduse ja oma rahva vastu, mitte seiklusjanust või saamahimust. Meie taas vabaks saanud kodumaa vajas ja vajab oma sõjalist jõudu ja kaitset, sest vastasel korral ei jää Eesti riigina püsima,» sõnas kindralleitnant Laaneots. «Vanemohvitseri auaste on märk haridusest, töökusest, kõrgest kvalifikatsioonist ja teenistuskogemusest. Paljudel teist on raskete välisoperatsioonide kogemus. Need auastmetunnused, mille ma teile täna kätte annan, ei ole pelgalt auasjad. See tähendab kohustust oma alluvate, ülemate, kaitseväe, riigi ja rahva ees.»

Vabariigi President ülendas kindralmajoriks Eesti sõjalise esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures Vello Loemaa. Koloneli auastme said Kaitseliidu peastaabi ülema kohusetäitja Raul Tõnnov ja NATO Brunssumi ühendväejuhatuse juhataja nõunik Aivar Jaeski.

Vabariigi President ülendas 14 ohvitseri kolonelleitnandi auastmesse ja ühe mereväelase kaptenleitnandi auastmesse. Teiste seas said kolonelleitnandi auastme Õhuväe staabi ülem Jaak Tarien, Kaitseväe peastaabi luureosakonna ülem Jaak Mee, Kaitseväe peastaabi teavitusosakonna ülem Peeter Tali, Kõrgema Sõjakooli ülem Vahur Murulaid, Kuperjanovi pataljoni ülem Toomas Möls ja Kaitseväe peaarst Kersti Lea.

Majori auastmesse ülendas president kokku 23 kaitseväelast ja kaitseliitlast ning kaptenmajori auastmesse kaks mereväelast. Teiste seas said majori auastme Vahipataljoni staabiülem Keiu Püümets ning Staabi ja Sidepataljoni staabiülem Rene Innos.

Lisaks auastmete üleandmisele autasustas kindralleitnant Laaneots kaitseväelasi ja riigiametnikke Kaitseväe Teenetemärgiga ja Kaitseväe Teeneteristiga riigikatseliste teenete eest. Kaitseväe Teenetemärgid panuse eest kaitseväe arengusse pälvisid major Mehis Anni, major Karin Sarapuu, vanemveebel Tanel Otsus ja Toomas Rohtla.

Kaitseväe Teeneteristi riigikaitseliste teenete eest said kaitseministeeriumi ametnikud Christian Liflander ja Mikk Marran, Kalevi pataljoni staabiülem Eero Tepp ja vanemkaplan kapten Gustav Kutsar.
 

Tagasi üles