R, 3.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sotsioloog: lapse füüsiline karistamine räägib lapsevanema jõuetusest

Helen Mihelson
Sotsioloog: lapse füüsiline karistamine räägib lapsevanema jõuetusest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sotsioloog Iris Pettai
Sotsioloog Iris Pettai Foto: Erakogu

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja, sotsioloog Iris Pettai sõnul näitab lapse füüsiline karistamine, et lapsevanem ei ole leidnud teisi võimalusi lapse korrale kutsumiseks.

Tartu Ülikooli värskest uuringust selgub, et 15 protsenti 7.-9. klasside lastest on saanud eelmise aasta jooksul füüsilisi karistusi.

Pettai tõi välja, et Euroopas kannatab pere poolt füüsiliste karistuste all keskmiselt iga kolmas laps, iga viies eakaaslaste ja iga 10s muude täiskasvanute poolt. Ta lisas, et Euroopas tehtud uuringud näitavad ka seda, et 12-17-aastased kannatavad sagedamini füüsiliste karistuste all kui nooremas eas lapsed.

«Eestis tehtud uuring annab tagasihoidlikuma pildi, aga lastel on reeglina piinlik ja raske kodusest vägivallast rääkida. Sageli on lihtsam täiskasvanute käest küsida, kuivõrd nad koduse vägivalla all lapsepõlves kannatasid,» märkis Pettai.

Tartu Ülikooli uuringust selgus ka, et alaealised, keda uuringule eelneval aastal karistati füüsiliselt, panid õigusrikkumisi toime kaks korda sagedamini kui lapsed, keda vanemad ei ole füüsiliselt karistanud. Pettai sõnul ei ole see Eesti eripära, vaid sarnane seaduspärasus on selgunud ka mujal tehtud uuringutes.

Vägivalda kogenud lapsed on mõnevõrra teistsugused kui vägivalla kogemusteta lapsed ja neil ilmnevad suuremad või väiksemad isiksuslikud ja käitumuslikud häired, mis muudavad nad sageli ümbritsevatele ebameeldivateks ja mille tõttu neid ka tõrjutakse, selgitas Pettai. Ta lisas, et kui neil lastel pole piisavalt teadmisi, et olla koolis autoriteediks, võivadki nad hakata korda saatma õigusrikkumisi ning pöörduda alkoholi ja narkootikumide poole.

«Ka tuuakse põhjuseks, et kehaline karistamine ei aita kujundada lapsel enesekontrolli, pigem toob see kaasa lapse madala enesekontrolli, mis soodustabki kuritegeliku ja antisotsiaalse käitumise kujunemist,» rääkis Pettai.

Pettai sõnas juhtivate teadlaste arusaamaadele tuginedes, et hoiduda tuleb lapse igasugusest füüsilisest karistamiset ja kui vanemad tahavad üles kasvatada normaalse psüühikaga terve kodaniku, ei saa olla ka mingit «karistamise piiri».

«Maailmas on loobutud nn. süütu karistamisviisi otsingutest, ka laksu andmisel võivad olla rängad tagajärjed. Lapse löömist ei õigusta mitte miski,» ütles Pettai. Tema sõnul räägib lapse füüsiline karistamine lapsevanema jõuetusest ja suutmatusest leida teisi võimalusi lapse korrale kutsumiseks. «Siin saab teda aidata vaid enda harimine ja oma kasvatusoskuste ning teadmiste arendamine.»

Märksõnad
Tagasi üles