On siis mull või ei ole? Miks hinnad nii kiiresti tõusevad? Kas praegu üldse on mõtet kinnisvara osta või juhtub varsti nii nagu mulli lõhkedes, et omanik jääb laenulõksu ehk tagatise väärtus kahaneb laenujäägist väiksemaks? Millist korterit on mõtet osta? Kas vanad majad lükatakse tõesti kümne aasta pärast buldooseriga laiali? Miks uued korterid nii meeletult kallid on?
Viimase aasta jooksul järsult kasvanud nõudlus kinnisvaraturul on hindu Eestis keskmiselt kergitanud viiendiku võrra, Tallinnas enamgi. Mures ja segaduses on nii kinnisvara osta soovivad inimesed kui ka analüütikud ja kinnisvarabürood.
Mulli lõhkemine on kõigil nii värskelt meeles, et ettevaatlikud on kõik. Pangad ei julge laialt laenu jagada ei eraisikutele ega kinnisvaraarendajatele. Siiski on tuhanded beebibuumi ajal sündinud noored praegu elukohta otsimas ning kuna vähemalt suuremates linnades, kuhu enamik noori tööotsinguil on koondunud, pole piisavalt üürikortereid, siis ollakse sunnitud maksma laenumaksest tunduvalt suuremat üüri või midagi ostma. Samas on see äkiline nõudlus hinnad nii kõrgeks ajanud, et alustava töötaja väikese palgaga on väga raske eluaseme ostuks vajalikku summat pangast kätte saada.
Nii lähevadki ka vanad ja odavama hinnaklassi korterid nagu soojad saiad. Kui esialgu vedas hinnatõusu uute ja kvaliteetsete korterite müük, siis nüüd käib hinnaralli just äärelinna magalarajoonides, kus peab ka väikse korteri eest vanas rahas juba ligi miljon krooni välja käima. Kuid mis nende vanade majade korterite väärtusega lähitulevikus juhtub, ei oska keegi ennustada.
Rahuliku manitseja rolli on endale võtnud Eesti Pank, kes eelkõige pankade poole näpuga viibutab ja malbe naeratusega ähvardab, et kui laene jälle liiga kergemeelselt jagama hakatakse, siis keeravad nad ise seaduste abil laenukraanid kinni. Pangad lubavad esialgu hästi käituda, kuid laenumaht on paljudel pankadel suhteliselt väikseks kuivanud ja klientide sissetulekud muudkui kasvavad. Eks näis, kui kaua pangad kiusatusele vastu suudavad panna.
Praegu teatavad kinnisvarabürood, et hinnatõus hakkab taltuma. Mõneti ongi see tingitud kõrgeks aetud hindadest, mida ostjad enam maksta ei soovi.
Selge on see, et tegemist pole täpselt samasuguse kinnisvarabuumi ja -krahhiga, kui oli mõne aasta tagune. Mitmed märgid ei klapi. Eks nüüd jõgi peab leidma tee, mida pidi voolata.
Milline see täpselt olema saab, on aga ennustamatu. Liigne ettevaatlikkus teeb paranoiliseks, kuid tegutseda tuleks pärast põhjalikku läbimõtlemist, mitte pea ees tundmatusse sukelduda. Hea, et keskpank püüab probleemi eos kõrvaldada, kuid loodetavasti on nende sõnadel ka kate ja nad tunnevad ära õige hetke, mil tuleb otsustavalt tegutseda.
