Uuring: keskkooli headuse mõõdupuuks on meeldiv sisekliima

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamus Tallinna koolimaju on piisavalt soojad.
Enamus Tallinna koolimaju on piisavalt soojad. Foto: Elmo Riig / Sakala

Äsja valminud uuringust selgus, et kuigi meedias hinnatakse keskkoolide taset riigieksamite taseme järgi, peavad õpilased ja lapsevanemad hea kooli mõõdupuuks pigem meeldivat sisekliimat.

Äsja poliitikauuringute keskuse Praxis tehtud uuringus «Gümnaasiumid avalikkuse pilgu all» analüüsitakse riigieksamite tulemuste kõrval teisi tulemusnäitajaid, mille alusel gümnaasiume omavahel võrrelda, teatab haridusministeerium.

Ministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Tiina Kiviranna sõnul pole seni avalikkuse jaoks riigieksami tulemuste kõrval olnud sama tugeva tähendusega mõõdupuud. Samas peavad õpilased ja lapsevanemad väga oluliseks ka pehmemaid väärtusi, eelkõige suhteid koolis.

Viljandimaal korraldatud pilootküsitlusest selgus, et peamised nn hea kooli indikaatorid on meeldiv sisekliima, sealhulgas õpilaste ja õpetajate omavahelised head suhted, turvalisus ning kokkuhoidev ja sundimatu õhustik.

Oluliseks peetakse ka õpetajaskonda ning nende puhul tõstsid uuringu käigus küsitletud õpilased esile omadusi nagu hoolivus ja abivalmidus. Samuti peetakse tähtsaks, et õpetaja leiaks õpilase jaoks aega, oskust õpetada ainet arusaadavalt ja tekitada õpihuvi.

Õpetajatele on tähtis enesetäiendus ja erialane arendamine. Küsitletute arvates avaldavad õppetööle otsest mõju õppetingimused, nii koolihoone seisukord kui ka õppetööks vajalik varustus jm. Olulist rolli hea kooli hindamisel mängib ka õpilaste-õpetajate suhtarv.

Koolide headuse üle otsustatakse tihti ka õppeasutuse tulemuste ja saavutuste põhjal. Heaks peetakse koole, mis suudavad keskhariduseni aidata võimalikult paljusid õpilasi ning sisendavad tahtmist edasi õppida.


Haridusminister Tõnis Lukase hinnangul on ajakirjanduses ilmunud riigieksamite pingeread ühekülgsed.

«Muidugi on võimalik, et riigieksamite alusel esikümnes olevad koolid on ka igati head koolid, sest neis on toredad õpilased ja head õpetajad. Ometi ei pruugi tagapool olevad koolid olla sugugi halvemad ei oma koolikeskkonna, omanäolisuse ega ka õpetajate taseme poolest,» ütles minister.

Tema sõnul on ainult riigieksamitest rääkimine pannud pingelisse olukorda lapsed ja teinud liiga ka paljudele väga headele koolidele.

Tagasi üles