Risto Berendson: tegemata töö või vigade parandus

Risto Berendson. Foto: .

Kuskilt otsast tuleb pihta hakata. Politsei- ja piirivalveametis käsile võetud kulude kokkuhoid on sisult väike riigireform. See, mis kõrgemal tasandil on jäetud tuima ükskõiksusega tegemata. Kas ei luba seda poliitiline olukord või hirm valijate kaotuse ja igavese ebapopulaarsuse ees.

Teatud riigiametite juhid näevad, et pikas perspektiivis nii edasi ei saa. Organisatsioonis sees on väikest viisi mürgeldanud maksu- ja tolliamet, maanteeamet. Nüüd on lihtsalt järg politsei- ja piirivalveameti käes.

Kriisiajast praegusesse tulles näeme, et riigieelarvest jagatakse raha valikuliste eelistustega. On valdkonnad, mille rahastus on kasvanud 40–60 protsenti, ja on vaeslapsed. Politsei- ja piirivalveametis on palgatõus olnud umbes viis protsenti. Kui poliitik imeb riigireformile mõeldes näppu, tuleb midagi lõpuks ise ette võtta. Raha niisama juurde ei teki. Unistades 1000-eurosest miinimumpalgast, peame tõstma tootlikkust. See on kõigile selge, ent riigisektoris pigem harv mõtlemisviis.