Siseministeeriumi ametnik pagulastest: teeme kõik, mida EL ette näeb, aga mitte rohkem
EL aitab Eesti pagulasi kümne miljoni euroga

Afgaani pagulaslapsed ÜRO laagris.

FOTO: SCANPIX

«Me jätkame ikka seda ranget poliitikat,» ütles täna pärast pagulasuuringu esitlust Aivi Kuivonen siseministeeriumist. «Teeme kõik, mida Euroopa Liit on ette näinud, aga mitte rohkem.»

Täna avaldatud uuringufirma Saar Poll uuringu järgi arvab umbes 70 protsenti Eesti elanikest, et Eesti riik peaks pigem takistama pagulaste sisserännet.

(vaata graafikuid artikli lõpus!)

Nii on ka Eesti ametlik pagulaspoliitika olnud alati konservatiivne, kuigi sellised uuringu tulemused Euroopa Pagulasfondi senise koordinaatori Kuivoneni sõnul pagulaspoliitikat kuidagi ei mõjuta.

Varjupaigataotlejate puhul lähtutakse ikka konkreetsest seadusest.

Kuigi poliitika jääb samaks, muutub järgmisest aastast aga see, et varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele hakatakse rohkem tuge pakkuma.

Seda Euroopa Liidu rahadega.

EL saadab siia järgmiseks seitsmeks aastaks kümme miljonit eurot, millele Eesti riik lisab kohustusliku 25 protsenti.

Muuhulgas saavad pagulased selle raha eest osaleda ühepäevastel koolitustel, mis peaks neil aitama Eestis leida elamiskohta, tööd ja õppimisvõimalusi.

Kõike seda peab Euroopa Liidu riik, kes inimesele rahvusvahelist kaitset pakub, niikuinii pakkuma. Nüüd hakkab Eesti seda aga tegema regulaarselt. Varem olid koolitused pigem projektipõhised.

Euroopa Komisjon hindab praegu Eesti riigi programmi. Kui see kinnitatakse, hakkab raha laekuma järgmisel aastal.

Raha eraldatakse varjupaiga-, rände- ja integratsioonivaldkondade jaoks ning on mõeldud vaid kolmandate riikide kodanikele.

«Praegu öeldakse, et inimesed ei ole liberaalsed [sisserännet üldiselt soodustav], sest nad ei tea sellest teemast midagi,» ütles Kuivonen.

«Samas tuli uuringust välja, et nad ei tahagi midagi teada selle kohta. Kahe otsaga asi.»

Tagasi üles