Aastavahetus tõi Eesti erakondadele tublisti peamurdmist, sest kahed valimised tõid nende kulude poolele kulumiljoneid rohkem, kui nad teenida oskasid.
Tellijale
Kahed valimised lõid parteide rahaasjadesse suured käärid
6. juuli 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurima miinuse kulude ja tulude vahel tegi Keskerakond, kes kulutas teenistusest üheksa miljonit rohkem. Veel aasta varem olid erakonna tulud kuludest suuremad 5,5 miljonit.
Erakonna peasekretär Priit Toobal märkis, et Keskerakonna kulude suurenemine on seotud nii eelmisel aastal toimunud europarlamendi kui ka kohalike valimiste valimiskampaania kulutustega. Ta lisas, et partei tasub kõik oma kohustused ning neist mitmete peale on sõlmitud maksegraafikud.
«Näiteks täna (eile – toim) tasusime viimase osa võlgnevusest Ideale (reklaamifirma – toim) ja mitmetele teistele,» kinnitas Toobal.
Kuue kuuga palju muutunud
Euroopa Parlamenti saadud kahele mandaadile kulutas Keskerakond 9,5 miljonit krooni. Kohalikele valimistele kulutatud 11 miljoni vastu sai erakond aga 478 kohta volikogudes.
Pangalaenud on võetud varasemate valimiskampaaniate läbiviimiseks ning mõlemad laenulepingud Sampo pangaga lõpevad Toobali sõnul 2011. aastal. «Tasume neile maksegraafiku alusel.»
Reformierakonna tulude ja kulude vahe oli eelmise majandusaasta lõpuks kaheksa miljonit krooni. Valimiskampaaniatele kulus parteil eelmisel aastal üle 22,4 miljoni krooni.
Erakonna peasekretär Kristen Michal märkis, et erakonnal on varasemast reserve kogutud, mis aitavad hiljem kokkuhoidlikult majandades kõik oma kohustused tasuda. «Seega: erinevalt teistest erakondadest meil võlgu pole,» kinnitas ta eile.
Michali sõnul pole Reformierakonnal lisaks võlgnevustele ka laene.
«Uudistepealkirjad on tehtud juba üle poole aastat vanast infost, mis ei kajasta kuidagi praegust seisu. Ma usun, et ka Isamaa ja Res Publica Liidu ligi 17-miljonilised ning Keskerakonna ligi 37-miljonilised kohustused eelmise aasta lõpust (BNSi andmetel – toim) on nüüd väiksemad,» rääkis ta.
«Praktikuna tean, et kõigil erakondadel on raske ja aitab ainult kokkuhoidlikkus,» lisas Michal.
Kulud sellesse aastasse
Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) tõi eelmine majandusaasta tulude ja kulude osas kuus miljonit krooni.
«Eelmisel aastal toimusid kahed valimised ja nii nagu enamik teisi erakondi, kandis ka IRL osa oma kuludest üle sellesse aastasse, kuna tänavu valimisi ei toimu,» ütles miinuste kohta erakonna pressiesindaja Rauno Veri.
«Vastavad kokkulepped teenuseosutajatega on sõlmitud. Samal ajal oleme oluliselt vähendanud oma jooksvaid kulutusi ning arvete teenindamisega meil probleeme ei ole,» lisas ta.
IRLi sihtotstarbeliste projektide kulud olid mullu 14,2 miljonit krooni, sellest põhiosa oli seotud europarlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistega.
Sotside eelmise majandusaasta miinus oli 2,31 miljonit krooni ning nende aruande kohta märkis audiitor, et erakond on pankrotiseisus.
Rahvaliidu miinusmärk oli eelmisel aastal ligi miljon krooni. Rohelised oma majandusaruannet õigeks ajaks ei esitanud, kuid Postimehele öeldi eile erakonnast, et nende tulud olid 5,37 miljonit krooni ja kulud 9,1 miljonit krooni. Miinust seega 3,73 miljoni krooni jagu.