Rõivas: valitsus on oma tööga graafikus

Peaminister Taavi Rõivas

FOTO: Toomas Tatar

Valitsus seadis ametisse asumisel väga ambitsioonikad eesmärgid ning seetõttu on esimesed päevad olnud väga tempokad, ütles peaminister Taavi Rõivas.

«Ükskõik, kas võtta seda tehtud otsuste hulga või kaalukuse järgi,» lisas ta valitsuse pressikonverentsil.

«Võime öelda, et valitsus on oma eesmärkide täitmisega väga hästi graafikus. On asju, kus me teatud küsimustes soovime veel detaile arutada, aga ma olen täiesti veendunud, et need ambitsioonikad sihid, mis me seadsime valitsusliidu leppega, saavad kõik kenasti täidetud,» ütles Rõivas, hinnates uue koalitsiooni esimese 100 päeva jooksul tehtut.

Tema sõnul on valitsusel fookuses olnud neli teemat: julgeolek, perede toimetulek ja sotsiaalne sidusus, majanduskeskkond, sealhulgas tööjõu maksukoormuse langetamine ning jätkusuutlik riigirahandus.

«Lootsime kindlasti, et suvi tuleb esimese 100 päeva jooksul, aga see nüüd lükkub juulisse,» torkas lõpetuseks kaitseminister Sven Mikser.

Riigisekretär Heiki Loot esitas täna ülevaate valitsuse tegevusprogrammi senisest täitmisest. Esimese 100 päeva olulisemate tegevustena tõi ta välja:
- Aprillis vastu võetud riigi eelarvestrateegia 2015-2018 sätestab kaitsekulude hoidmise 2 protsendi tasemel SKTst, juunis toetati riigikaitselisi lisainvesteeringuid ning Ämari lennubaasist sai Balti riikide õhuturbeoperatsiooni teine baaslennuväli.
- Juunis võttis riigikogu vastu valitsuse esitatud eelnõud, millega tõstetakse esimese ja teise lapse toetust senise 19,18 euro asemel 45 euroni kuus ja kolmanda lapse toetust 100 euroni kuus, vajaduspõhist lastetoetust 45 euroni kuus ning toimetulekutoetuste määramisel tõstetakse lapse osa 0,8lt 1,0ni.
- Riigi eelarvestrateegiaga lepiti kokku tulude maksuvaba miinimumi tõstmine 144 eurolt 10 euro võrra igal aastal aastani 2018 ning töötuskindlustuse maksemäära vähendamine 0,6 protsendi võrra.
- Valitsus on esitanud riigikogule arutamiseks töövõime reformi eelnõud, millega soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre.
- Valitsus saatis juunis riigikogule eelnõu, millega laiendatakse koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele.
- Euroopa Komisjoni heakskiidu sai valitsuse esitatud eurotoetuse kasutamise partnerluslepe, millega suunatakse Eesti arengusse ligikaudu 4,4 miljardit eurot.
- Mais sai valitsuse heakskiidu maaelu arengukava 2014-2020, milles nähakse ette maaelu edendamist toetavaid tegevusi enam kui miljardi euro eest.
- Juunis esitas valitsus riigikogule eelnõu, millega luuakse täpsem regulatsioon e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks.
- Riigivalitsemise paindlikkuse tõstmiseks muudeti Vabariigi Valitsuse seadust, andes peaministrile õiguse määrata ministrite pädevusvaldkonnad.
- E-riigi üldise arengu suunamiseks moodustati ning alustas peaministri juhtimisel tööd e-Eesti nõukogu.
- Juunis sai valitsuse heakskiidu avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014-2016, mille fookuses on kodanikke kaasavad ja avatud poliitikakujundamise protsessid, läbipaistev riigieelarve ja finantsjuhtimine ning kodanikest lähtuvad avalikud teenused.
- Balti riigid leppisid kokku Rail Balticu ühisettevõtte aktsionäride lepingu tingimustes ning jätkunud on arutelud Rail Balticu trassivalikute teemal.
- Jätkunud on ettevalmistused Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse, Eesti-Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori ja veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamise projektide esitamiseks Euroopa Ühendamise rahastu esimesse taotlusvooru.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles